Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Doktoritöö religiooni ja kuritegevuse seosest

/ Autor: / Rubriik: Uudised / Number:  /

Õigusteadlase haridusega Raul Tiganik kaitses Tartu ülikooli usuteaduskonna nõukogus doktoritöö «Sotsiaalne kontroll ja religioon» ja talle omistati filosoofiadoktori kraad religiooniuuringute alal.

Ilmselt ei ole ühtegi püsivamat inimgruppi, kus poleks võimalik leida sotsiaalse kontrolli toimimist, kinnitas Raul Tiganik oma uurimust tutvustades, lisades, et sotsiaalne kontroll on üldistatult öeldes suunatud inimeste kooseksisteerimise võimalikkuse realiseerimisele. Teisiti öeldes: vältimaks kõigi sõda kõigi vastu. Tiganiku väitekirjast tuleneb, et religioonil ja kriminoloogias kasutamist leidnud sotsiaalse kontrolli teoorial on vähemalt üks kokkupuutekoht, see on deviantse ehk kuritegeliku käitumise selgitamine ning ärahoidmine.
Dissertatsioonis pöörati suurt tähelepanu küsimusele, kas religioonil on õigusvastast käitumist pärssiv võime või mitte. Autor väidab, et religioon saab toimida õigusvastase käitumise tõkestajana. Küsimusele, miks sellel on niisugune mõju ja milliste teede kaudu ta seda mõju avaldab, kaitstud doktoriuurimus ühest vastust ei anna. Väitekirjas on peatutud mitmetel võimalustel. Autori selgitusel pole välistatud, et tegemist on religiooni kompleksmõjuga, millel on igale indiviidile iseomane mõju.
Religiooni rolli ja efektiivsust sotsiaal­se kontrolli valdkonnas lähitulevikus ei ole võimalik täpselt ennustada, kuid lähtudes erinevates ühiskondades valitsevast suhtumisest religiooni saab Raul Tiganiku meelest eeldada, et vähemasti ajaloolisest traditsioonist lähtudes kestab religiooni mõju sotsiaalse kontrolli protsessis.
Sekulaarsetes riikides, nagu näiteks Eesti, ei ole põhjust loota, et religioonist ja religioossusest oleks märkimisväärset abi kuritegevuse vastu võitlemisel, samuti õigusvastase käitumise pärssimisel laiemalt. Selleks on religioonil sekulaarses riigis liiga vähe mõjujõudu.
Doktoritöö juhendaja oli prof Anne Kull Tartu ülikoolist ning oponendiks Heikki Pihlajamäki Helsingi ülikoolist.
Eesti Kirik