Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Diakooniahaiglas on vanur hoitud

/ Autor: / Rubriik: Uudised / Number:  /

Omalaadne Tallinna Diakooniahaigla on mõeldud vanuritele, kes vajavad ööpäevaringset hoolitsust. Kuna haigla personal on pea sama suur, kui on majas hoolealuseid, siis oodatakse haiglasse tööle missioonitundega hooldajaid, kellest on puudus hooldusravi osakonnas.
Perekonnas on mure: vanainimene ei saa enam iseendaga hakkama. Ta vajab ööpäevaringset hoolitsust ja tuge, ka rohtu on vaja võtta kindlatel kellaaegadel ja kindlas koguses. Kuid vanainimene tahaks ka seltsi, tahaks, et keegi temaga räägiks, mõnikord lohutaks, mõnikord tahaks noorusaegseid laule kuulata. Ent nooremad peavad tööl käima ega saa vanamemme või -taati kogu aeg valvata. Mida teha? Arenenud maailma sotsiaalhoolekandeni peame veel arenema. Üheks teenäitajaks sel teel on Tallinna Diakooniahaigla. Vajadus sellist tüüpi asutuse järele on nii suur, et taolisi võiks Nõmme mändide all mitu tükki reas olla.
Abi tuleb Norrast

Haigla juhataja Jelena Leibur on õnnelik, et majas hakkab remont valmis saama. Endine kutsehaiguste kliinik, mis 1998. aasta lõpus rendilepinguga diakooniahaigla käsutusse anti, on viimaste aastatega tõesti silmnähtavalt kaunimaks muutunud. Suureks abiks on olnud Norra partnerid: sotsiaalministeeriumilt ja koguduseõdede ühenduselt on diakooniahaiglale tulnud nii rahalist toetus kui ka inimesi tööle. Norrast tullakse siia õe ametit praktiseerima. Suur abi on olnud norralastest hospiitsosakonna käivitamisel ja kaadri väljaõpetamisel. Muide, hospiits- ehk surijate osakond on ainuke omataoline kõigile nõuetele vastav osakond Eestis.
Norra hügieeniprojekti raames viibib Eestis üsna sageli projektijuht Ann-Elin Suttahjell, kes siin ennast väga koduselt tunneb. «Nõmme on väga armas ja vaikne koht, siin tahaks isegi elada,» on Suttahjell Tallinna ajaloolisest äärelinnast vaimustatud. Norralanna jagab õpetust nii kohalikele õdedele kui ka neile, kes Norrast siia saabuvad.
Et Norrast vabatahtlikud diakooniahaiglasse tööle tulevad, paneb ühe tavalise eestlase küll siiralt imestama. Mis paneb küll Norra hästikindlustatud pensionil oleva hooldusõe tulema Eestisse vanureid põetama? Ometi siin nad käivad, mõni lausa korduvalt.
Vaimulikult teenitud

Diakooniahaiglal on väikeste vahedega ikka oma hingehoidja olnud. Leibur on õnnelik, et haiglal taas vaimulik on: mõne korra nädalas viibib hoolealuste keskel Jüri koguduse õpetaja Tanel Ots. Detsembrist tööd alustanud vaimulik on teeninud majarahva tänu ja kiituse. Haiglavaimulikul on siin palju tööd.
Selle maja 70 asukat vajavad pidevat hoolt ja tähelepanu, haigla personal on pea sama suur, kui on elanikkegi. Väga oodatakse siia tööle toredaid ja missioonitundega hooldajaid, kellest on puudus hooldusravi osakonnas. Leibur võtaks kohe tööle kolm tublit hooldajat, kellelt erilist ettevalmistust ei nõuta, välja õppida saab kohapeal. Kandidaat peaks aga arvestama, et töö on füüsiliselt üsna raske ja sobivalt kandidaadilt eeldatakse paraja jõuvaru olemasolu.
Kes tunneb endas soovi töötada oma elu kuldsesse poolde jõudnud inimeste heaks, kel on südamesoojust ja ligimesearmastust, see helistagu telefonil 0 670 7126 ja küsigu täpsemalt haigla juhatajalt Jelena Leiburilt.
Diakooniahaiglasse hoiule ja ravile soovijaid on palju, järjekord on pikk. See õdus maja Nõmme mändide all leevendab nende muret, kel on äkki tekkinud probleem vanuri eest hoolitsedes.
Tiiu Pikkur