Cyrillus Kreegi «Reekviemi» esiettekanne sai suurt kiitust

Oktoobris 80 aastat tagasi oli tähtsaim sündmus kindlasti Cyrillus Kreegi (fotol) «Reekviemi» esiettekanne Estonia kontserdisaalis. «Kordaläinud teos», nagu märgib Postimees.
«Meie muusikakirjandus on rikastunud suure ja kõrgeväärtusliku teosega,» lisab Muusikaleht. Ettekanne oli igal juhul suursündmus meie muusikaelus, tõstes ühtlasi helilooja avalikkuse tähelepanu keskpunkti. Oli ju Kreek siiani ainus helilooja, kes huvitus eriliselt vaimulikust rahvalaulust, oli neid pikemat aega korjanud ja uurinud. Eks just see viinudki ta lõpuks «Reekviemi» kirjutamise juurde.
Kreek oli oma ülesannet väga tõsiselt võtnud. Seda näitavad märkused käsikirjas, millest nähtub, et töö teosega oli alanud juba 1925. a.
  Arvustajad märkisid, et «Reekviemi» muusika sai omapärane, rahvuslik. Tähtis oli seegi, et teos oli loodud eestikeelsele tekstile. Pole just palju neid rahvaid, kel on omakeelne reekviem.
Teos koosneb kaheksast osast, aluseks katoliku kiriku missa surnute mälestuseks, seega puuduvad selles Gloria ja Credo, lisatud on aga Introitus ehk sissejuhatus. Teost kroonib viimane osa – Agnus Dei. Selles kajastuvad sügavad usulised tunded, igavene rahu, rõõm ja valgus. On tunda, et see on algusest lõpuni eesti rahvuslik muusika.
Kreek oli loonud teose, mis tegi meie helikunsti võrreldavaks suurte rahvaste muusikaga.
  Prof August Topman hakkas oktoobrist korraldama Toomkirikus kirikumuusika õhtuid, kus orelisolistide ja koorijuhtidena esinesid konservatooriumi üliõpilased. Liturgilise orelimängu edendamiseks toimusid eriõhtud koguduse- ja koorilauluga. Sissepääs oli vabatahtlik annetus, mis läks oreliklassile kirikumuusika nootide muretsemiseks.
Kirikumuusika kursustest osavõtjate soovil paljundati uuesti «Kiriku koori» IV vihik. Selle palve-, kiituse- ja tänulaule kasutades pandi kokku erilise jumalateenistuse kava, mis oleks jõukohane ka väiksematele kirikukooridele.
Lõikustänupühal oli Tallinna Jaani kirikus kontsertjumalateenistus, millega prooviti uut agendat. Kohale oli tulnud rohkelt koguduse liikmeid, kes seekord kaasa ei laulnud, küll aga kuulasid, kuidas kõlavad uued vastulaulud. Õpetaja H. Kubu kõneles teemal «Laulge Jehoovale uus laul». Muusikaline osa oli Jaani oratooriumikoori kanda, kes esines ka iseseisvate lauludega. Juhatas Enn Võrk.
Uus agenda erines täiesti senisest, sisaldades palju kauneid viise, näiteks «Au kiitus olgu igavest». Mitu vastulaulu oreli saatel jätsid meeldiva mulje. Ülendav oli õnnistamise muusikaline lahendus ja selle eel käiv koguduse lause «Issand, ei ma lase Sind mitte, kui Sa mind ei õnnista». Üldine seisukoht oli, et uued vastulaulud vajavad veel kogudustes tublit harjutamist.
  Vastloodud Tallinna Jaani noortekogudus korraldas 27. oktoobril õhtuse noorte jumalateenistuse, kus esines esmakordselt noorte segakoor. Jutlustas õpetaja H. Kubu. Usupuhastuspüha jumalateenistuse kandis aga üle Raadio Ringhääling. Kevadel tehti jumalateenistuste raadioülekandeid ka Tartu Ülikooli kirikust. Pärast vahepealset pausi alustati nüüd uuesti lõikustänupühal.
Toomkiriku laulukoori aastapäeva tähistati 10. oktoobril õhtuse liturgilise jumalateenistusega. Esinesid Sallun ja Ostrov lauluga ning Udu Topman tšellol, koori juhatas ja orelit mängis Helene Spulge. Pidujutlustajaks oli palutud prof H. B. Rahamägi Tartust. Jumalateenistuse liturgiline osa peeti uue kavandi järgi.
  27. oktoobril avati pärast elektri sisseseadmist uuesti Jõhvi kirik. Õpetaja J. Variku korraldatud pidulikust jumalateenistusest võtsid külalistena osa prof Rahamägi ja praost Jalajas. Esinesid laulu- ja pasunakoor.
6. oktoobril tähistas Vara rahvas oma kiriku 75. aastapäeva. Jumalateenistusel teenisid praost Rutopõld ja kohalik õpetaja Tennmann. Siin peeti plaani vananenud väikese oreli väljavahetamiseks.
7. oktoobril suri Tallinna Jaani kiriku endine õpetaja Aleksander Assmuth, kes oli oma lahke iseloomu ja osavõtlikkusega võitnud koguduse poolehoiu. Kirik oli tema ärasaatmisel tungil täis. Laululehtedel olid laulud, mida kadunuke oma matuseks ise oli välja valinud. Tema valitud kirjasõna luges õpetaja Hasselblatt.

Mati Märtin