Esileht » Elu ja Inimesed » Kultuurielu »

Birgitta lugu on kõnekas ka praegu

01.06.2007 | | Rubriik: Kultuurielu

Helme-Tõrva rahval oli
emadepäeva eelõhtul ülev võimalus näha etendust «Birgitta».

«Birgitta» etenduse näitetrupp Tõrva kirik-kammersaalis.
«Birgitta» etenduse näitetrupp Tõrva kirik-kammersaalis.

Etenduse tegi
eriliseks see, et näidend on lavastatud Helmest pärit kirjaniku Salme Raatma
poeemi «Pirita peegeldused» põhjal.

Linna külast pärit kirjanik

Kirjanik Salme
Raatma on sündinud 25. juunil 1915 Helme naabruses Linna külas Aindujaagu
talus. Ta õppis 1933–1938 Tartu ülikoolis filosoofiateaduskonnas kunstiajalugu,
kirjandust ja etnograafiat. 1936–1938 töötas Eesti Rahva Muuseumis
kataloogijana. 1938–1939 elas Noarootsis. 1939 lahkus Salme Raatma Eestist
Saksamaale. Juba aasta varem hakkas ta kandma perekonnanime Rosenstein, kuid
kodumaal on ta tuntud Salme Raatma nime all. 1964. aastast elab ta Soomes
Turus.

Salme Raatma on
avaldanud ajakirjanduses lastelaule, lühiproosat, luuletusi, artikleid. Tema
teoste hulka kuuluvad värsikogud «Päev ootab sind», «Valge lagi»,
«Laululatern», «Tuhat soovi».

1997 ilmus Soomes
Salme Raatma poeem «Pirita peegeldused». Eestlasteni jõudis see alles möödunud
aastal, kui Pirita klooster selle välja andis. Poeemile, mis moodustab teose
lõviosa, on lisatud Ruth Rajamaa ülevaade Birgitta elust ning Kristi Burmani
kirjutis «Neitsi nool». 

Raamatu
sissejuhatuses öeldakse, et Salme Raatma jaoks on «Birgitta eelkõige kui õde,
kelle elusaatus poeemis lahti rullub ning autori enda kogemustega kummaliselt
põimub».

Kohtumisrõõmu ja mõtlemisainet

Näitleja Liina
Orlova tõi poeemi lavale koos Pirita kloostri näitetrupiga ja seda on mängitud
kloostri kabelis. Etenduses mängivad tuntud näitlejad ning professionaal- selt
esitatud lavastus pakkus Tõrva vaatajatele suurt naudingut. Kroonikuna luges
Hans Kaldoja peatükke Birgitta eluloo kohta. Peategelast Birgittat mängis
Garmen Tabor, tema abikaasat Ulfi Margus Tabor.

Kuigi näidendi
tegevus toimub kaugel keskajal, 14. saj, osutub Birgitta lugu kõnekaks ka
praegu. Inimeste lõbujanu ning liigne lootmine materiaal- setele hüvedele
sundis neid kutsuma meeleparandusele. Isegi kirik oli jumalakartlikkusest
kaugenenud. Jumalalt saadud ilmutused sundisid Birgittat saatma noomituskirju
paavstile ja piiskoppidele. Näidend andis vaatajatele küllaga mõtlemisainet.

Rõõm oli kohtuda
etenduse kunstniku Iris Uukiga, kes on sageli oma teoseid Tõrvas eksponeerinud.
Seekord imetlesime tema kujundatud altarimaalinguid.

Soe tunne oli
kohata Tõrvas ka kolme imeliselt sõbralikku ja lahket nunna, kes olid Piritalt
koos näitetrupiga kaasa tulnud.
Nunnad on pärit
Indiast, aga valdavad suurepäraselt eesti keelt.

Arvo Lasting,

Helme koguduse õpetaja

See käsk on meil temalt endalt, et kes armastab Jumalat, armastagu ka oma venda.
(1Jh 4:21)