Kolmapäeval, 2. novembril oli konsistooriumis üsna harukordne sündmus – meie vaimulikega kohtusid Läti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Janis Vanags ja Leedu Evangeelse Luterliku Kiriku piiskop Mindaugas Sabutis. Kohtumist juhtis peapiiskop Andres Põder.

Kirikujuhid viibisid Tallinnas seoses toompäevadega, leidsid aga ka aega meie vaimulikkonnaga kohtumiseks, et oma kiriku tegemisi tutvustada ja rohketele küsimustele vastata.

Reformid Läti kirikus

Läti peapiiskop Janis Vanags rääkis viimase aja reformidest Läti kirikus. Kui varem valis konsistooriumi kirikukogu, siis nüüd moodustub kirikuvalitsus ametite järgi. Miks nii?

Lätlased leidsid, et nii saab  töö efektiivsemaks muuta, palju asju kiiremini lahendada. Konsistooriumisse kuuluvad kõik praostid ja kõigi töövaldkondade juhid. Töövaldkondi on kokku 15, nt eelarve, misjon, noored-lapsed, välissuhted jne. Peapiiskop Vanags märkis, et kui varem nurisesid praostid tihti konsistooriumi otsuste üle, siis on nad nüüd ise otsustajad ja nii kiriku tegelikule juhtimisele lähedal seisvad. 

Kõiki küsimusi ei otsusta ka kirikuvalitsus, küllalt suur otsustusõigus on komisjonidel endil. Peapiiskop ütles end rahul olevat, et ei tea ise ka enam paljusid asju, tähtis on, et reformidega on kasvanud töö intensiivsus.

Konsistooriumi täiskogu (varasema 10 liikme asemel nüüd 30-liikmeline) käib koos kaks korda aastas, kirikukogu kord kolme aasta jooksul.

Kaalul piiskopkondade loomine

Ka Läti kirikus on arutlusel piiskopkondade moodustamine. Koostamisel on uus põhikiri, kus nähakse kolm piiskopkonda. Vanags ütles, et tegelikult on sellele suur vastuseis, käibib tõde – kui ei ole purunenud, siis ei ole remonti vaja.

Läti vaimulikke ühendab õpetajate konverents nagu meilgi, see käib koos 3–4 korda aastas. Lisaks on erinevaid huvigruppe ühendavaid organisatsioone nagu Püha Meinhardi Selts. Vangs loodab, et diskussioonid toovad kiriku ühisesse arengusse ainult abi.

Kõigil kolmel Balti luterlikul kirikul on ka eksiilkirikud. Läti peapiiskop ütles, et nemad teevad koostööd oma väliskirikuga nii komisjonide kui ka konsistooriumi tasemel, paar korda aastas on suuremad ühisistungid.

Kirikute ühinemist ta siiski võimalikuks ei pea: teoloogilised vaated on erinevad, keeruline oleks kirikukogu kokku saada, majanduslik tase on erinev, põhikirja on raske ühitada. Kuid koostöö on hea ja läbi saadakse suurepäraselt.

Suhted riigiga on Läti kirikul soodsad, koolides on religiooniõpetus üks teiste õppeainete hulgas, koostamisel on luterliku kiriku seadus, Riia toomkirik tagastati väga soodsatel tingimustel kirikule.

Puudub side ülikooliga

Muretsema paneb Läti peapiiskoppi suhete puudumine Riia ülikooli usuteaduskonnaga, kust praktiliselt vaimulikele lisa ei tule. Luteri kiriku vaimulikke valmistab ette Luterlik Akadeemia.

Kindlustamist vajab kiriku sõltumatus, sest Euroopa Liidu direktiivid võivad hakata seda mõjutama. Murega rääkis Vanags ka möödunud suvel Riias toimunud geiparaadist, mis päädis Riia anglikaani kirikus jumalateenistusega, millest võttis osa ka kaks Läti luterliku kiriku vaimulikku ning kaks Välis-Läti vaimulikku. Paarsada demonstranti tõi linnatänavatele paar tuhat protesteerijat.

Vanags rõhutas, et kirikukogu seisukoht on ühene – end omasooiharaks tunnistavad ei saa töötada Läti luterlikus kirikus. Ehkki mõned õpetajad soovisid algatada sel teemal diskussiooni, otsustas õpetajate konverents, et selleks puudub vajadus.

Vähemuskirik omal maal

Leedu luterlik kirik on Baltimaade väikseim, katoliiklikus Leedus on ta vähemuskirik, kellest ka vähe teatakse. Piiskop Mindaugas Sabutis ütles, et suur osa vastutusest langeb piiskopi õlgadele, olgu see siis teoloogiline või majanduslik.

Viimasel ajal on tehtud muudatusi konsistooriumi töökorralduses, nüüd on igale liikmele antud oma töölõik. Loodud on vaimulike pensionifond, arendatakse noortetööd ja kirikumeediat. Suhted riigiga on leedulastel ühislepingu ettevalmistamise tasemel.

Piiskop Sabutis nentis, et ka Leedus on kiriku iseseisvus tähtis teema. Muudetud on  vaimulike ettevalmistamist, põhjalikumaks on muudetud õpetajaks saamise korda. Õpetajate tase peab olema kõrge, on nad ju kui Jumala diplomaatilise korpuse esindajad.

Ei saanud ka Mindaugas Sabutis mööda gei-teemast. Leedus veel geiparaadi pole olnud, ent see teema kõlab juba sagedamini kui autosignaalid tänaval. Leedu luterlik kirik on seisukohal, et homopaaride abieludest ei saa juttugi olla.

Leedulased ühinevad

Üks asi on aga leedulastel Lätist ja Eestist erinev: nimelt nemad soovivad ühineda oma eksiilkirikuga. Tuleval aastal peetakse ühiskonverents ja juhul, kui see otsustab ühinemise heaks, siis paari aasta jooksul likvideerub väliskirik ning moodustub üks Leedu Evangeelne Luterlik Kirik. Toronto kogudus on aga otsustanud juba tuleval aastal oma annetused kodumaa kirikule saata, et end selle läbi nende osaks kuulutada.

Kolme kiriku koostöös valmib lähemal ajal ühispöördumine Rootsi kirikule, mille tingis viimase otsus hakata õnnistama homopaare. Eesti, Läti ja Leedu kirik väljendavad avalduses oma kurvastust  ning teatavad, et ei  nõustu nendega.

Tiiu Pikkur

 Eesti Evangeelne Luterlik Kirik

Liikmeid: 200 000
Kogudusi: 165
Eesti Vabariigis on 1,5 miljonit elanikku

Läti Evangeelne Luterlik Kirik

Liikmeid: 250 000
Kogudusi: 304
Läti Vabariigis on 2,6 miljonit elanikku

Leedu Evangeelne Luterlik Kirik

Liikmeid: 21 000
Kogudusi: 54
Leedu Vabariigis on 3,6 miljonit elanikku