Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Balti luterlike kirikute juhid kohtusid Riias

/ Autor: / Rubriik: Uudis / Number:  /

Balti maade luterlike kirikute probleemid on üldiselt küllalt sarnased, tõdesid Eesti, Läti ja Leedu kirikujuhid 10. ja 11. novembril kohtumisel Läti pealinnas Riias.
Naabermaade kirikute juhid tutvusid vastuvõtjamaa kiriku eluga ja arutasid kirikute aktuaalseid küsimusi.
Eesti Evangeelset Luterlikku Kirikut esindasid peapiiskop Jaan Kiivit, piiskop Einar Soone ja assessor Tiit Salumäe, Läti Evangeelset Luterlikku Kirikut peapiiskop Janis Vanags. Esmaspäeval, 11. novembril liitusid kõneluste ja kohtumistega ka Leedu Luterliku Kiriku piiskop Jonas Kalvanas ja õpetaja Darius Petkunas.
Sarnased probleemid
Kohtumine, mida peapiiskop Jaan Kiivit nimetas külalislahkeks ja asjalikuks, algas pühapäeva keskpäeval jumalateenistusega Riia Toomkirikus, kus koos Läti peapiiskopi Janis Vanagsiga teenisid ka Jaan Kiivit ja Einar Soone.
Sama päeva pärastlõunal tutvustasid Läti ametivennad Luterliku Tunni Teenistuse tegevust ja kiriku kirjastustegevust, mis on korraldatud teistsugustel alustel kui meil Eestis. «Vaimuliku ja teoloogilise kirjanduse väljaandmist toetab rahaliselt ameerika konservatiivne Luterliku Pärandi Fond,» märkis Jaan Kiivit.
Läti kiriku kirjastustegevus peab silmas enamat kui ainult oma maa lugejaid: suur osa trükistest on venekeelsed, potentsiaalne lugejaskond aga Venemaal. Trükiseid iseloomustas Jaan Kiivit sõnadega «klassikaline luterlik teoloogia», mis on otseselt seotud Ameerika koostööpartneritiga. «Tähelepanuväärne on Läti luterliku kiriku koostöö Missouri sinodiga, kellega nad on astunud kirikuosadusse,» tõdes Eesti peapiiskop.
«Esmaspäeva, 11. novembri hommik algas üllatusega,» sõnas Jaan Kiivit. Nimelt oli tegemist meie Võidupüha-laadse riigipühaga. «Suur toomkirik oli täis erinevate väeliikide mundrikandjaid, hommikusel oikumeenilisel jumalateenistusel osalesid Läti valitsuse liikmed eesotsas peaminister Skelega.»
Kõrged vaimulikud arutasid samal päeval aga naabermaade luterlike kirikute probleeme. «Kohtusime Läti kirikuvalitsuse liikemetega, kes tutvustasid kiriku misjonistrateegia arengukava.
See oli kõige huvitavam, sest probleemid on üsna sarnased, mis meilgi: raha- ja inimestepuudus, kehva väljaõppega pastorid, omavahelise usalduse puudumine, pastorid ei ela kohapeal. Kirik otsib oma kohta ühiskonnas. Ka Lätis on esikohale seatud suhted riigiga, samuti laste- ja noortetöö,» märkis peapiiskop.
«Meie olukord on ehk siiski mõnevõrra kergem, sest kirik on säilitanud enam sisemist järjepidevust ja ühtsust.» Ka peab Jaan Kiivit meie eri tasandite koostööd paremaks. «Selliselt toimivat praostkondade süsteemi, nagu on meil, Lätis pole. Seal on konsistoorium kogudustest tunduvalt enam eraldatud.»
Tuleval aastal Leedus
Küllalt sarnaseks Eestiga pidas peapiiskop kiriku diakoniatöö korraldust: ühelt poolt diakooniakeskus oma allasutustega, mida lõunanaabrite juures juhib kogenud ja ettevõtlik direktor Ivetta Berkolde, ning teiselt poolt vabatahtlike töö kogudustes. Leedus seevastu on diakoonia arenenud aga kirikust eraldiseisvaks valdkonnaks.
Läti kiriku hariduskeskuse Luther-akadeemia rektor Reinhard Slenczka tutvustas kirikujuhtidele õppeasutust, kus valmistatakse ette kiriku vaimulikke ja ilmiktöötajaid. Erinevalt Eestist, kus TÜ ja UI tihedat koostööd teevad, on Läti kiriku kõrgkooli ja Riia ülikooli usuteaduskonna suhted olnud pikka aega üsna pingelised.
Kokkuvõttes hindab peapiiskop Jaan Kiivit naabermaade probleeme suhteliselt sarnaseiks. «Läti luterlik kirik on meiega võrreldav küll vaimulike arvult, ent tunduvalt suurem koguduste arvu poolest. Seal võetakse arvesse ka toetajaskond, mitte ainult annetajaliikmed nagu meil. Annetajaliikmete hulk on ühesugune,» täheldas Jaan Kiivit. Leedus tegutseb aga mõnikümmend kogudust, peamiselt ajaloolises Memeli piirkonnas. Tähelepanuväärne on aga see, et Leedu on Balti riikidest ainus, kus luterlik ja reformeeritud kirik käsikäes tegutsevad.
Balti maade peapiiskopid taaselustasid kaks aastat tagasi iga-aastaste kohtumiste traditsiooni, et vahetada kogemusi kolleegidega naaberriikidest. Mullu korraldati kohtumine Tallinnas, järgmisel sügisel kohtutakse Leedus Taurages.
Lea Jürgenstein