Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Avasüli Ameerikas, 1.

/ Autor: / Rubriik: Järjejutt / Number:  /

Kui ma koos gümnasistist tütre Helenaga võidupüha eel Tallinnast üle Frankfurdi Washingtoni lendasin, olid mul tööplaanid paigas ja soov ka veidi puhata. Tahtsin tütrele, kes oma teadliku elu on elanud vabas Eestis, näidata, kuidas on eestlaseks jäädud ka aastakümneid isamaast sunniviisil eemal elades. Säilitatud on kultuur, keel ja kombed, ellusuhtumine ning peetud elu põhisisuks eestlaseks olemist.


4. juulil, iseseisvuspäeval oli kogu Ameerika lipuehtes. Loo autor pärast jumalateenistust Seabrookis koos koguduseliikme Helve Hindrega nende kodumaja ees Uper Deerfieldis New Yersey osariigis. Sõrve säärest pärit Helve ja tema abikaasa Olav, kes oma noorpõlve Tartus veetis, pole kordagi pärast lahkumist 1944. aastal Eestimaal käinud. Ilusate lapsepõlvemälestuste pärast.

Kui ma koos gümnasistist tütre Helenaga võidupüha eel Tallinnast üle Frankfurdi Washingtoni lendasin, olid mul tööplaanid paigas ja soov ka veidi puhata. Tahtsin tütrele, kes oma teadliku elu on elanud vabas Eestis, näidata, kuidas on eestlaseks jäädud ka aastakümneid isamaast sunniviisil eemal elades. Säilitatud on kultuur, keel ja kombed, ellusuhtumine ning peetud elu põhisisuks eestlaseks olemist.

Võibolla ajendas mind selleks alateadlik soov järjest piiritumaks muutuvas maailmas saada tunnetust, kui tähtis on säilitada oma juuri. Eestis olles tunduvad ju paljud asjad iseeneslikud ja loomuomased, mille hoidmiseks karvavõrdki pingutama ei pea.

Eripära igal sammul

Meie Ameerika-reisi teisel nädalal olime jõudnud koos oma vastuvõtja õpetaja Heino Nurgaga külastada tema poolt teenitava kolme eesti _ Washingtoni, Baltimore ja Seabrooki _ ja Seabrooki saksa koguduse liikmeid territoriaalselt suuremal maa-alal, kui on meie väike Eesti. Sõitsime ühel päeval läbi kaks Tartu-Tallinna otsa ja saime kohalikelt eestlastelt kinnitust, et see on väga lühike maa.

Maailm aga ei lasknud meil kapselduda oma väikesesse eestlaste maailma. Kogesime kirjutatud ja kirjutamata reegleid, mille järgi elab Ameerika Ühendriikides enam kui 280 miljonit kodanikku.

Kaugusi mõõdetakse ajaga; ilma autota ei ole võimalik toidupoodigi minna. Kohatu on teist inimest kritiseerida oma seisukohta veenvalt põhjendamata. Iga kord teenindaja või inimestega lihtsalt suheldes kaasneb väike sõbralik vestlus elust-olust, nt kuidas elab koer, kellele süüa ostetakse, või kui kellelegi meeldib sinu soeng või riietus, siis öeldakse seda kohe. Ilmutatakse heatahtlikku huvi sinu päritolu kohta, kui kuuldakse sind aktsendiga rääkimas.

Lapsed on vanemate kontrolli ja vastutuse all kuni keskkooli lõpetamiseni ning vanemate sõidutada kuni 16aastaseks saamiseni, mil nad saavad ise juhiloa. Nägin ühes restoranis keskpäeval kõrvallauas meest ja naist teineteisel käest kinni hoides söögipalvet lugemas. Taoline toiming olevat Ameerika söögikohtades sagedane.

Viis tähtsat püha aastas

Eestlaste tavapärasele 28päevasele puhkusele on ameeriklastel vastu pakkuda vaid kahenädalane puhkus. Seepärast kasutatakse iga riikliku tähtpäevaga kaasnevat vaba nädalavahetust pikemateks sõitudeks nii autode kui ka lennukitega, et külastada sugulasi ja sõpru.

Ameeriklaste suvehooaega alustab Memoryal Day (mälestuspäev) mai viimasel esmaspäeval. See on kõigis sõdades võidelnute mälestuspäev.

Suvehari on 4. juuli Independence Day (iseseisvuspüha), millega tähistatakse Ameerika Ühendriikide iseseisvusdeklaratsiooni väljakuulutamist 1776. aastal Philadelphias.

Püha sarnaneb meie võidupüha ja jaanipäeva tähistamisega, selle vahega, et lõkketule asemel on linnades võimas ilutulestik ja suured vabaõhukontserdid.

Suvehooaja lõpetab Labor Day (tööpüha), mis on septembri esimene esmaspäev. Selle tähistamise initsiatiiv tuli 1882. a puuseppade ametiühingu juhilt, et austada Ameerika tööstustöölisi. Kolm aastat hiljem kuulutas president Grover Cleveland selle riigipühaks.

Aasta kõige suurem püha on Thanksgiving Day (tänupüha) novembri viimasel neljapäeval ja kogu sellele järgneval nädalavahetusel. Sellel päeval tänatakse kõigi ja kõige eest, see on päev, mil pere saab kokku, ükskõik kui kaugel üksteisest ka ei elataks.

Traditsioonilist kalkunilõunat süües öeldakse kõva häälega üksteisele, mille eest on põhjust olla tänulik. Selle pühaga algab jõuluaeg, mil pannakse kodudes välja jõulupuud. Aasta lõpeb jõulupühaga 25. detsembril. Erinevalt Euroopast Suur Reede ega ükski teine kristlik püha, v.a jõulupüha ei ole riiklik püha ega vaba päev.

Eestlasi rõõmustav otsus

21. juulil pidasid Los Angelese koguduse liikmed Palm Desertis Mari ja Heino Virro kodus piiblitundi. Enne veel kui alustati, ütles koguduse juhatuse esimees Heino Nurmberg, et televisioon kannab üle USA kongressi esindajatekoja istungit, kus läheb hääletusele eestlaste jaoks väga oluline resolutsioon.

Kongress võttiski ühehäälselt vastu resolutsiooni, mis kutsub Venemaad Balti riikidelt Nõukogude okupatsiooni eest aastatel 1940_1991 vabandust paluma. Resolutsioonis, mis võeti vastu Balti riikide okupeerimise mittetunnustamise poliitika 65. aastapäeva puhul, ärgitatakse Venemaad okupatsiooni tunnistama ning Eesti, Läti ja Leedu ebaseaduslikku annekteerimist hukka mõistma.

Okupatsiooni toimumise tunnistamine näitaks Vene valitsuse head tahet ja suurendaks stabiilsust piirkonnas, seisab resolutsioonis.

(Järgneb.)

 

Sirje Semm