Kõik autori postitused

Lugu nähtamatust rahvast

Urmas Viilma

«Igal inimesel on oma lugu, mis väärib ka teistega jagamist. Kooseluseaduse arutelu valguses jääb kohati mulje, et inimesed, kelle pärast seda seadust tehakse, on ühiskonnas nähtamatud.» Sellise sissejuhatuse leidsin Avatud Eesti Fondi eelmise nädala uudiskirja nr 26/2014 rubriigist «Issanda loomaaiast» pealkirja «Räägi oma lugu» alt. Selgus, et LGBT Ühing ootab lugusid geidelt, lesbidelt, biseksuaalsetelt ja transsoolistelt inimestelt ning nende lähedastelt ja toetajatelt. ...

Kes ostab mu lahti sellest surma ihust?

Urmas Viilma

Rm 7:14–25 Apostel Paulus avab oma hinge, kui oma kirjas roomlastele tunnistab: «Ma tean ju, et minus – see tähendab minu loomuses – ei ole head. Tahet mul on, aga head teha ma ei suuda.» (Rm 7:18) Tänase pühapäeva teema on «Enese läbikatsumine». Võiksime seda teha nõnda, et otsime oma pealiskesta alt välja oma tegeliku ja ausa olemuse ja vabastame selle maskist. Paulus teeb seda oma kirjas siiralt ja ausalt, tunnistades ennast patuseks. Tema, kes oli kohanud Damaskuse teel ...

Viimsest (emade)päevast

Urmas Viilma

Jumal jagas loomise algul soorollid, luues inimese oma näo järgi meheks ja naiseks. Inimest õnnistades ütles ta: «Olge viljakad ja teid saagu palju» (1Ms 1:28). Selle korralduse täitmine ei ole viimselt võimalik, kui kaotame mehe ja naise rolli, isa ja ema rolli ning taotleme pere- ja paarisuhetes sooneutraalsust, nagu see viimasel ajal avalikuks kõneaineks on olnud. Möödunud ja seni viimset emadepäeva meenutades tõden, et säärases eksituses jätkates lõpetatakse ilmselt ...

Piiskopi amet on Jumala poolt seatud

Ove_Sander_03

Küsimused peapiiskopikandidaatidele 1. Praegu teatakse teid kui kantslerit ja rektorit. Ometi olete alustanud maal ja tavalise koguduseõpetajana. Nii ei saa teile olla tundmatu mistahes tahk kirikuelus. Mida olete kaasa võtnud algusest, oma esimesest kogudusest? 2. Kui ühtne on EELK aastal 2014? Või ei peakski ühtsusest kõnelema maailma muutumise taustal? 3. EELK 167 kogudust on üsna eriilmelised, ka oma materiaalse toimetuleku tõttu. Kui Tallinna Kaarli koguduses on ...

Aeg sõnadest paastuda

Urmas Viilma

Hiljutiste Ukraina sündmuste arenedes oleme võinud jälgida, kuidas sõnadega saab efektiivselt sõda õhutada ja edukalt selle sõja meie igaühe koju importida. Oleme olnud tunnistajateks, kuidas lugupeetud parlamentäärid, kes muidu on harjunud sõdima kodustes oludes ja poliitiliselt opositsioonis olevate sisevaenlastega, annavad Ukrainast lahingureportaaže, silmad adrenaliinist sädelemas. Need, kelle igapäevaseks leivaks on retoorilised kõned väikestest lastetoetustest ja ...

Uitmõtteid viirukisuitsust ja muustki

Urmas Viilma

Tuhanded inimesed põlvitamas, sajad ja sajad küünlaleegid hämarate võlvide all, viirukisuits, lõputu palvesosin – seda kogeb iga palverändur pühale maale jõudes ja Issanda jalajälgedes liikudes. Olles äsja palvetanud silmili maas kõigis neis paigus, kus Issand kannatas, risti löödi, hauda pandi ja surnuist üles tõusis, tunnen ennast oma inimlikus tühisuses läbinisti puhtaks uhutuna ja hinge pühitsetuna. Kummaline, et Jeruusalemmas toimub kõik see lõputute kaubalettide ja ...

Piiskop Soone saab medali

Tallinna piiskopliku toomkoguduse nõukogu otsustas oma 22. septembril toimunud koosolekul annetada Maarja medali ja koguduse 2013. aasta kultuuripreemia piiskop Einar Soonele. Einar Soone ordineeriti vaimulikuks Tallinna piiskoplikus toomkirikus peapiiskop Alfred Toominga poolt 40 aastat tagasi, 3. oktoobril 1973. Ta on teeninud õpetajana Lüganuse ja Kiviõli kogudust ning 27 aastat kuni 2012. aastani Tallinna Toompea Kaarli kogudust. Einar Soone on olnud Tallinna ...

Kus asub õnne sepikoda

Urmas Viilma

Esmaspäevases Postimehes arutleb kolumnist Mihkel Mutt eestlaste õnnelikkuse üle (Eestlaste õnnetunne on nihkes, Postimees 12.08.2013). Ta küsib retooriliselt, kas eestlaste püsimine alati erinevate õnnepingeridade tagaotsas ei viita meie rahvuslikule omapärale, ning tõdeb, et eestlasel on ilmselt oma õnne ja õnnelikkuse avaldamiseks vahel natuke teised sõnad ja iseäralik maneer. Poolnaljatledes lisab Mutt, et vist üksnes armunud tüdrukud, süvausklikud ja olümpiavõitjad ...

Uhkus on enne langust

Urmas Viilma

Möödunud laupäeval reformierakonna üldkogul peetud kõnes keskendus peaminister Andrus Ansip Eesti edule ja reformierakonna rollile selle edu saavutamisel. Lugedes peaministri kõnet, hakkasid kõrvus kõlama tuntud rokkgrupi Singer Vinger omaaegse lööklaulu «Salasilm» refrääni sõnad: «Kõik endast annan ma, oh küll ma olen tubli! Kõik endast annan ma, oh küll ma olen tubli! Kõik endast annan ma, oh küll ma olen tubli! Tubli olen ma!» Juba pikki aastaid riiki valitsev ...

Südametunnistus ja eetikakoodeks

Urmas Viilma

1996. aasta kevadel palusin peapiiskop Jaan Kiivitilt audientsi. Vajasin pastoraalset nõu küsimuses, mis mind vaevas. Mäletasin, et 1991. aastal usuteaduse instituudi sisseastumisvestlusel küsis peapiiskop minult, mida arvan vaimulike poliitilisest aktiivsusest. Vastasin tookord, et minu meelest ei sobi vaimuliku amet ja aktiivne poliitika omavahel kokku. Viis aastat hiljem kutsuti mind kohalike omavalitsuste valimistel kandideerima. Teadsin ju hästi, et ...

Toomkogudus sai abiõpetaja

Kolmekuningapäeval seadis peapiiskop Andres Põder Tallinna piiskopliku toomkoguduse abiõpetaja ametisse senise Tallinna vikaarõpetaja, abipraost Arho Tuhkru, kes jumalateenistusel ka jutlustas. Ettepaneku abiõpetaja kohale asumiseks tegi toomkoguduse õpetaja Urmas Viilma, kes ka ametisseseadmisel peapiiskoppi assisteeris. Arho Tuhkru valiti toomkoguduse nõukogu poolt ühehäälselt abiõpetaja ametisse 9. detsembri 2012 koosolekul. Abiõpetaja ametikoht oli püsinud juba mitu ...

Kaameli nõelasilmast läbimahtumine on usu küsimus

Peapiiskop Andres Põder kuulutas 1. advendil 2012 välja usuaasta. Poolteist kuud varem, 11. oktoobril kuulutas paavst Benedictus XVI usuaasta algust katoliiklaste jaoks. Ajal, mil arenenuks peetavates riikides toimub usuline taandareng, on usuaasta tähistamine rõhutatult oluline just nende riikide elanikele, kus keskmine elatustase ületab mitmeid kordi vähemarenenud riikide oma. Samavõrra on need riigid esirinnas usulise leiguse või ükskõiksuse edetabelis. Ülekohtune ja ...

Taasavatud luterlik toomkool areneb sõprade toel

Ajalooline Tallinna toomkool asutati toomkapiitli ja Tallinna toomkoguduse poolt XIII sajandil. Kool suleti 1939. aasta oktoobris poliitiliselt ärevatel aegadel. 7. juunil 2011 otsustas EELK konsistoorium Tallinna toomkooli taasavada ning kaasata selleks Tallinna piiskopliku toomkoguduse. Taasasutamine toimus vastava lepingu allkirjastamisega rukkimaarjapäeval, 15. augustil 2011. Konsistoorium kuulutas välja ka ülekirikulise korjanduse esimese luterliku üldhariduskooli ...

Miks kandideerida koguduse juhtimisorganisse?

Ülesanded, mis kirikuseadustik paneb koguduse juhatuse või nõukogu liikmete õlgadele, on ühtviisi rasked ja vastutusrikkad. Iga koguduse aktiivne liige näeb, et neid ülesandeid ei ole kerge täita olukorras, kus külad ja alevid tühjenevad põliselanikest ning ühtviisi kõledalt tühjaks jäävad seetõttu ka lasteaedade-koolide ning kirikute avarad ruumid. Kõik ju siiski ei lahku. On neidki ustavaid, kes jäävad. Nemad vajavad endiselt sõna ja sakramenti! Vaimulik ...

Kaaperdatud Jumal

Evald Saag rääkis kord oma loengus kujundlikult ja meeldejäävalt Vana Testamendi aegsest templiteenistusest. Ta kirjeldas Jeruusalemma templi kõige pühamat ruumi, kus asus seaduselaegas, kui kohta, kuhu preestrid olid Jumala «lukustanud». Jumal kuulus vaid neile. Ainult neil oli ligipääs Jahvele. Ainult nende kaudu Jumal ka kõneles rahvaga. Eelmisel nädalal märkasid paljud Tallinna bussiootepaviljonidele ja reklaamitahvlitele riputatud plakateid, mis tutvustasid ...