Kõik autori postitused

Menüü ja õige usk

Öeldakse, et midagi peale menüü ei maksa tõsiselt võtta. Kõige otsesemas mõttes on inimene tõesti see, mida ta sööb, ja köök võib vahel defineerida terve rahvuse. Headeks näideteks sobiksid prantslased või itaallased. Aga ka ameeriklased pidid olema kõige lühemalt sõnastatuna inimesed, kes kannavad lasteriideid, vaatavad lastefilme ja söövad lastetoitu. Kotlette ja viinereid saia vahel ning õlis küpsetatud kartuleid. Nende eeskujul teeb sama küll juba suur osa maailmast. ...

Eilse päeva ilm

Juulikuu algusest ei saa enam kurta külma ja vihmase Eestimaa suve üle, juba pikemat aega tundub, nagu kordaks vähemalt ilma poolest tänane päev eilset. Vahemere äärde sõitmisel pole mõtet, saab kodumailgi puhta südametunnistusega siestat pidada, st pool päeva õunapuu vilus maha magada või raamatut lugeda. Taevakraanid on enamasti kinni keeratud, nii et meil on tegemist n-ö tagurpidi vee­uputusega. Mõtlema hakates olekski see olnud ju lihtsam variant elu hävitamiseks. Kui ...

Vabrikuga või ilma

Nõukogude armees aega teenides puutusin kokku ühe ukraina poisiga. Meie suhted olid üldiselt sõbralikult, aga temaga jutule saada polnud kerge, sest ta keeldus kõnelemast midagi peale emakeele. Venelased olid tema jaoks «moskoviidid» ja see oli halvustavalt mõeldud. Selles suhtumises kumas läbi perekondlik taust. Võib-olla natsionaliseeris nõukogude võim tema vaarisale kuulunud vabriku, ma ei tea. Siiski tundus see suhtumine siis veidi kummaline, ühed slaavlased ju kõik. ...

Suur nädal. Suur lugu

Ülestõusmispühadele eelnev nädal püüab vormiliselt olla ajalooline rekonstruktsioon. Asja mõte on läbi mängida Jeesuse elu viimased päevad, alates triumfaalsest sisenemisest Jeruusalemma kuni surnukeha matmiseni kaljuhauda. Ma ei tea, kui sageli mõeldakse selle rekonstruktsiooni autentsusele. Mitte triviaalselt, kas lugu on tõene või vale, vaid sellest lähtudes, mida me üldse ajaloost võime teada. «History is that certainty produced at the point where­ the imperfections of ...

Minu inimesed, vol. 2

Rahvuslikel tähtpäevadel kirikusse kogunemisel on mitmemõtteline maik. Mitte tingimata halvas tähenduses, pigem ergutab see kujutlusvõimet ja paneb küsima, millised on ikkagi kiriku ja iga ristiinimese õigused ning kohustused ühiskonna ja riigi ees. Jeesus ütleb küll selgesti, et tema riik ei ole sellest maailmast, ent käsib ometi jüngritel tasuda nõutud maksud keisrile. Läbi sajandite on kristlasi just nõnda õpetatud elama: ustavatena Jumalale, aga sama kohusetundlike ...

Olümpose peremehed

Kolmkümmend aastat tagasi, Sarajevo talimängude ajal, käis asi umbes nõnda: ema vaatas ära kogu iluuisutamise, nii kohustusliku kui vabakava, nii üksik- kui paarissõidu kuni jäätantsuni. Mina istusin teleri ette jäähokimängude ajaks ning joonistasin ruudulisse vihikusse tabeli punktiseisu märkimiseks. Koos vaatasime murdmaasuusatamist. Eestlastel polnud mingit medalilootust ühelgi alal, nagu tänavugi, seepärast oli üsna ükskõik, kes võidab. Peaasi, et mitte venelased. ...

Pime peni ja läbinägelik lõvi

Muistses Hiinas olla õpetatud dispuutidel osalejaid liigitatud koera- ja lõvitüübi alla. Esimesed takerduvad vaieldes sõnade tähendusse, teised ei kaota iial peamist silmist. Nimetatud liigituse aluseks oli uskumus, et kui visata koerale kepp, siis jääb see vahtima keppi. Kui aga visata kepp lõvile, siis too ei pööra pilku viskajalt. Minu nooruspõlves tundus, et terroristi ja riigikukutajana Lõuna-Aafrika Vabariigis süüdi mõistetud Nelson Mandela jääb alatiseks vangistusse. ...

Kahhelkividest sein

Merillelt49

Advendilaupäeva õhtu tegi maa õrnalt valgeks justkui jõulukringli või märgi porikuu lõpust ja uue aasta algusest. Pühapäeva hommikul oli kirikus rohkem rahvast kui muidu, kõik ikka kenasti puhtad ja klanitud. Algused on toredad, äratavad meeled erksamaks. Esimesel viieteistkümnel minutil õpitakse koolitunnis enamik pakutavast, edasi kipub mõte uitama ja õpetaja pajatused jõuavad kohale tükati. Advendiaeg annab tervele kirikuaastale hoo sisse, see on nagu usukooli esimene ...

Teised õnnetud loomad

Juba ülitark kuningas Saalomon ütleb, et kes lisab teadmisi, lisab valu. Teadlased peaksid siis olema kõige õnnetumad inimloomad teiste hulgas. Teadus tahab aidata mõista maailma meie ümber, aga mitte alati ei tule ta sellega toime. Tartu ülikooli füüsika instituudi vanemteadur Tiit Kärner on tuntud sisukate, ühiskonna valupunkte puudutavate arvamuslugude kirjutajana. Viimases Sirbis võtab ta sõna võimu ja vastutuse teemal. Tema loo iva seisneb selles, et nii neljanda ...

Hoida ja oodata?

Eelmise nädala esmaspäevast reedeni olid Ratzeburgis Hamburgi lähistel koos luterlikud pastorid Eestist, Lätist, Leedust ja Saksamaalt. Pastoraalkolleegiumiks nimetatud üritus toimus juba üheksandat korda ja selle mõtteks on ühiselt arutleda etteantud teemal. Sel korral arutati, mida õieti tähendab vaimuliku kutse ja kutsumus. Meie kirikut esindasid Kristi Sääsk, Lea Jants-Ylönen, Kerstin Kask, Peeter Kaldur, Tõnis Nõmmik, Tõnu Linnasmäe, Taavi Laanepere ja ...

Patriarhi külaskäik

Möödunud nädal on meie õigeusklikele õdedele-vendadele Eestis ilmselt olnud kui jõulud jaanipäeval. Jõuluvana moodi patriarh Kirill (või Kirillus, nagu mõned soovitavad kirjutada) tõesti välja näeb – kenad punased põsed ja naerused silmad. Välimuse järgi ei lubata siiski inimese üle otsustada, kuigi kõik, mis Kirillist kirjutatakse, ei tarvitse kah tõsi olla – näiteks et ajas üheksakümnendatel kirikule sigarettide ja alkoholiga kaubitsedes korraliku varanduse kokku, ...

Paradiis ainult enda jaoks

John Caldwell Calhoun (1782–1850) oli omas ajas lugupeetud mees, kes valiti korduvalt USA senaatoriks ja tõusis isegi asepresidendi ametisse. Selle kõrval jättis ta annaalidesse jälje ka juuraharidusega poliitikateoreetikuna, kelle südameasjaks oli võitlus vähemuse õiguste eest. Lühidalt kokku võetuna seisnesid tema sellekohased vaated väites, et ühiskonna valitsemisel tuleks arvulise enamuse (numerical majority) tahte kõrval alati arvestada ka nn konkureeriva enamuse ...

Artiklikogumik religiooni ühiskondlikust tähendusest

TheSocialSignificance,,

Mullu ilmus Inglismaal Ashgate’i kirjastuse egiidi all põnevat lugemist pakkuv artiklikogumik. See kogumik kannab pealkirja «The Social Significance of Religion in the Enlarged Europe. Secularization, Individualization and Pluralization» (Religiooni ühiskondlik tähendus suurenenud Euroopas. Sekulariseerumine, individualiseerumine ja pluraliseerumine). Ligi 300-leheküljelise kogumiku toimetajateks on saksa religioonisotsioloogid Detlef Pollack, Olaf Müller ja Gert ...

Repliigi korras

Petti,Urmas

Lugesin huviga Mati Maanase juhtkirja eelmises kirikulehes. Assessor kirjutab: «Mulle tundub, et luterliku vaimulikkonna ridades valitsevad tõsised erimeelsused, mis ühel päeval võivad üle kasvada kirikulõheks.» Nõustun erimeelsuste diagnoosiga, lõhenemise prognoosiga aga pigem mitte, kuna jagada saab seda, mida jagub. EELK pisenemise taustal võrduks ühe grupi eraldumine ilmselt enesetapuga. Olulisem on ehk erimeelsuste põhjustes selgusele jõuda. Näiteks nõnda: probleem on ...

Väljaspool leeri

Usutavasti tekib uut rahvapärimust kogu aeg, aga enam pole palju neid, kes viitsiksid seda korjata. Inimesed teevad ikka nii looduses kui ühiskonnas toimuva põhjal järeldusi ja vormivad need tabavateks ütlusteks. Nagu viimati, kui – ka minu maitse jaoks pisut võltsivõitu tundunud – priiuse põlistumise päevale anti rahvasuus nimetus «Pätsu koera sünnipäev». Tore oli lugeda ka Tõnu Õnnepalu raamatut «Paradiis», milles talletatud paljutki Hiiumaal Ristna neeme tipul kunagi ...