Ef 4:1–6 Kolmainupüha on kirikuaasta seatud suurte pühade ringis mitmes mõttes eripärane. Esmalt on see läänekiriku suurpühadest üks kõige hilisemaid ja nooremaid. Pühimale kolm­ainsusele pühendatud jumalateenistuskorda hakati teadaolevalt kasutama alates VII sajandist. Sageli pühitseti seda pühapäeval pärast nelipüha ja alates IX sajandist kohtame seda tava järjest enamates piiskopkondades, eriti Põhja- ja Lääne-Euroopas. Üleüldisesse kalendrisse lisas selle alles paavst ...

Aga võttes endaga need kaksteist, ütles Jeesus neile: «Vaata, me läheme üles Jeruusalemma ja seal viiakse lõpule kõik see, mis prohvetid on kirjutanud Inimese Pojast, sest ta antakse paganate kätte ja teda teotatakse ja tema peale sülitatakse, ja kui nad teda on piitsutanud, tapavad nad tema ning kolmandal päeval tõuseb ta üles.» Aga nemad ei mõistnud sellest midagi ja see sõna oli nende eest peidetud ja nad ei taibanud öeldu mõtet. Aga see sündis, kui Jeesus Jeeriko ...

Eesti edelapoolseim rannaala sai iseseisva luterliku koguduse staatuse ja oma õpetaja 1862. aastal. Liivimaa konsistooriumi otsusega rajati siis Häädemeeste kihelkond. Seni oli edelarannik kuulunud Saarde ja Tori kihelkonna koosseisu. 1840. aastatel oli enamik elanikkonnast õigeusku läinud. Nüüd tuli allesjäänud luterlikku kogukonda tugevdada ja 1874. aasta mihklipäeval pühitseti peaingel Miikaeli luterlik (kivi)kirik, mis asendas senise puukabeli. Nende kahe sündmuse, ...