Sina paned mind elama, sinu Vaimu vägi paneb mind liikuma! Sina, Issand, annad oma Püha Vaimu väes jõu ja hingamise! Sinu Vaimu tuul muudab meidki igaüht elavaks ja rõõmsaks!

Liig sageli on inimsüda kivine ja kõva, kuid sina, Looja, võid murda läbi ka kõige kivisemast südamest. Sina, Issand, võid murendada kõige tugevama kalju ja sina võid muuta elavaks iga inimese südame, kõneldes selles taevalisest armastusest, mis annab maailmale elu!

Sina, Issand, näitad mulle valgust, sa juhatad mind eemale karidest ja madalikest, õnnistad meid kauniduse ja iluga! Ja kui sa annad mulle ülesande jagada sinu taevalist valgust, siis, Issand, ole minu ligidal ja ole minus!

Kõik maine on kaduv ja rabe, kõik taevane on püsiv ja jääv! Looja, hoia meid meie maistes kodudes, et võiksime tunda su armastuse väge ning et kõik rabedus kaoks ja armastus püsiks! Juhata meid, et võiksime jõuda kord taevasesse kodusse, kus sinu arm ja heldus on igavesti!

Pimedus on seljataha jäänud ja valgus on ees, kui vaid meie oskame näha Sinu valgust, Issand! Varjud on saatmas meid teel, kuid pöördununa Sinu poole on siht meil selge. Sinu riik on valguse riik, Sinuga koos saab pimedus sama valgeks kui päev.

Sinu andestus, Issand, on üle kõige! Sina annad jõu ja väe kasvada ka kõige keerukamates oludes. Sina õpetad meidki andeks andma üksteisele, et andestuses võiks meiegi osa saada Sinu armastuse väest. Jõust, mis kasvatab meid keerukuste kiuste. Mikk Leedjärv

Kivises südames võib olla usuväge kui elu väge kivimüüris, millest kasvab puu. Olgu Sinu usuvägi meie südameis, Issand, et võitluses kivise südamega võitjaks jääks ikka usk Sinusse!

Tänu, Issand, päeva eest, päikese ja pilve eest! Tänu, Issand, vilja eest, voogava ja kauni põllu eest! Tänu, Issand, saagi eest, kosutava ja vajaliku toidu eest! Tänu, Issand, kõige eest, rahu, armastuse, rõõmu eest!

Miks on nii sageli meie süda kivine ja uskmatu? Miks tundub lihtsam olla kuri kui hea? Issand, muuda Sina meid! Uuenda meis ikka taas oma Vaimu väge, et suudaksime enam armastada! Täida meie südamed siira usuga ja sulata meis olev kivine süda. Et oleksime ikka enam uskujad kui uskmatud!

Jh 16:23–33 Mõne aja eest juhtusin nägema üht pilti, millel oli kujutatud teelahe, kus ühe teena kulgenud rada hargnes kahte suunda. Sellel teel oli palju inimesi ning kõik peale ühe läksid lahknenud teel ühte suunda, vaid see üks astus teisele rajale. Pildi juures oli küsimus, kui sageli me nii tunneme. Tõepoolest on elus tihti nii, et tunneme end üksijäänuna, kõik käiksid justkui hoopis teisi radu, nii et meie teed ei kattu kuidagi. See teeb meele mustaks ja ...

Tee ja rada lähevad üles ja alla, käänakud on suured ja nurga taga tulevast pole aimugi, selline on elu maailmas – ei tea, mis rännak toob. Elades Jumala lapsena võib kindel olla: see, mis tuleb, on Looja tahtmine – tema arm ja heldus.

Mustast mullast tärkab elu, see on uus kasvamise aeg, see on uue loodu aeg, see on kevade aeg. Nii kui igatseb hing kevadet talve järel, igatseb ta pääsemist rahusse ja rõõmu, igatseb ta kasvamist vaimus, igatseb taevast aega.

Sina, Jeesus, oled hea karjane, Sa juhatad mind haljale aasale, Sa õnnistad mind kaasteelistega, ja Sa hoiad mind oma armuhõlmas. Hoia vaid, et suures ihutoitmise tuhinas ei unustaks ma tänada Sind, hea karjane!

Ja kes ei võta oma risti ega järgne mulle, see ei ole mind väärt. (Mt 10:38) Juba päris mitmendat aastat võtsid Tallinna kogudused suure reede päeval nõuks üheskoos läbi käia pea kahetunnine ristiteerännak. Teekonda alustati Tallinna Jaani kirikus, õppides Eerik Jõksi juhtimisel ühiselt selgeks teekonna laulu ning läbides ka esimesed neli peatust, et meenutada ja enda jaoks enam lahti mõtestada Jeesuse ristiteed Kolgatale, alustades kohtuotsusest kuni Jeesuse ihu ...

Kevadine veetilk, mis imbub välja lumest, on märk saabuvast uuest ajast. Teda tabada on keeruline, kuid uus aeg algab siiski. Ülestõusnud Issand, kes tulid välja surmavallast, tõid uue elu igaühele, kes usub. Seda tunnistada on raske, kuid uus elu algas siiski.