2Kr 9:6–15 Kord oli suur ja jõukas talu – kari oli suur ning rammus ja salved nii vilja täis, et talul oli ikka kahe-kolme aasta leib ees. Seal talus käis palju külalisi. Perenaine võttis neid kõiki lahkesti vastu – jätkus leiba omadele, jätkus külalistele. Viimaks tüdis perenaine külalistest: «Küll oleks hea, kui külalisi ei käiks, saaks ise rohkem töö juures olla ja see, mis külalised ära söövad, jääks kõik järele.» Läks siis targa käest nõu küsima, kuidas külalistest ...

Vaatasin möödunud nädalal veebist Raimo Ülavere e-kursust «Kuidas anda ja saada tagasisidet?» ning lisaks teada-tuntud tõsiasjadele leidsin sealt mõnegi värske vaatenurga ja nõuande. Näiteks see, et negatiivse tagasiside andmise puhul tuleks loobuda klassikalisest hamburgeri-meetodist (kõigepealt kiida, siis noomi ja lõpuks jälle kiida). Negatiivse ja positiivse tagasiside mõju inimesele on üldjoontes 3 : 1 ning suure tõenäosusega jääb domineerima esimene. Kui seda aga ...

Assessor Mati Maanas tõdeb 4. juuni Eesti Kiriku juhtkirjas, et «meie kiriku jätkusuutlikkus on olnud viimased paarkümmend aastat kahaneval kursil ning on puudunud tahtmine sellele vastu seista või vähemalt mõjusalt pidurit tõmmata». Ta kutsub (peapiiskopiks kandideerijaid) üles avaldama oma mõtteid ja plaane kiriku jätkusuutlikkuse tagamiseks, mis peab saama lähituleviku esmaseks ülesandeks. Julgen avaldada arvamust, et EELK haldusstruktuuri analüüs ja vajalike muudatuste ...

Meie palved on sõnad, sellepärast nad pole täiesti õiged, oh sina, kelle troon on Põhjanaelal. Aga me palume, et sa kuuleksid läbi neist tuule häält ja paneksid tähele iseenda hingetõmbeid. (Uku Masing) Möödunud pühapäeval luteri kirikutes kõlanud jutlusetekstis tõdeb püha Paulus: «Me ju ei tea, kuidas palvetada, nõnda nagu peab …» (Rm 8:26). Kas pole tuttav tunne? Tunnistan, et minu jaoks on (sõnadega) palvetamine mõnigi kord keeruline – mitte siis, kui pean ...

Küsimused peapiiskopikandidaatidele 1. Olete praostina juhtimas praostkonda, aga teil on kirikus ja väljaspool kirikut teisigi ülesandeid. Kuidas suudate end ja oma aega jagada? 2. Kui ühtne on EELK aastal 2014? Või ei peakski ühtsusest kõnelema maailma muutumise taustal? 3. EELK 167 kogudust on üsna eriilmelised, ka oma materiaalse toimetuleku tõttu. Kui Tallinna Kaarli koguduses on liikmeid samavõrd kui ühes keskmises praostkonnas, siis neljandikus kogudustest on ...

How many times must a man look up before he can really see the sky? «Kui mitu korda peab inimene üles vaatama, enne kui ta suudab tõeliselt näha taevast?» (Bob Dylan, «Blowin’ in the wind») Vaikne nädal asetab mu silme ette Kristuse risti. Jah, ma olen seda näinud varemgi. Kannan risti kaelas ja õnnistan end päevas mitu korda püha ristimärgiga. Ent kui mitu korda peab inimene ristile vaatama, enne kui ta suudab tõeliselt näha Jumalat? Rist ilmutab mulle elu ja ...

Valdur Mikita väidab oma raamatus «Lingvistiline mets», et eesti kultuuri mõistmise üks nurgakive on multiidentiteet. Nii nagu Eesti loodusel on mitu nägu, on rohkelt erinevaid ilmeid ka Eesti ajalool ja kultuuril. Erinevatest tahkudest on hirmus raske kokku seada ühte kõikehõlmavat kuvandit. Niipea kui  hakkame otsima oma identiteedile ühist alusmüüri, muutub meie enesekuvand tugevasti moonutatuks. Mikita meelest on eesti kultuur juba sünnist saati olnud mitmetuumaline: ...

Nädal tagasi algas paastuaeg – tuhkapäevaga, mis on saanud oma nime muistsete iisraellaste kombest endale patukahetsuse märgiks tuhka pähe raputada. Ka itkemine, enesele vastu rinda löömine või riiete lõhkikäristamine kuulus avaliku leina ja kahetsuse juurde, sest semiit ei jätnud kunagi oma emotsioone füüsiliselt väljendamata. Eestlastega on vastupidi – kui meie hulgast peaks keegi endale tuhka pähe raputama, siis on see teiste jaoks kahtlane. Tõelised tunded on need, mis ...

5.–12. jaanuarini toimuvad Euroopas ja Eestis alliansspalvenädala jumalateenistused. Selle üle kümneaastase pikkusega traditsiooni taga on Euroopa Evangeelse Alliansi ja Eesti Evangeelse Alliansi (EEA) üleskutse korraldada iga aasta alguses palvenädalaid, mille raames erinevate kirikute ja koguduste liikmed peavad ühiseid oikumeenilisi jumalateenistusi, loevad ja tõlgendavad pühakirja ning palvetavad üheskoos oma maa, rahva ja kodukoha pärast. EEA kodulehe andmetel toimuvad ...

Möödunud nädalal algas registreerimine EELK vaimulike konverentsile, mis leiab aset 21.–22. jaanuaril 2014 Roosta puhkekülas. Seekord on konverentsi peateemaks EELK usuaastatest lähtuvalt «Usutav usk». Ettekannetega astuvad üles usuteaduse instituudi dotsent dr Arne Hiob, kelle sulest äsja ilmus esinduslik käsitlus «Luterliku dogmaatika alused», Luterliku Maailmaliidu peasekretär Martin Junge, Tartu ülikooli usuteaduskonna professor dr Anne Kull ja õpetaja Matthias ...

Kirikuaasta lõpul oma ajalikkusele ja surmale otsa vaadates ning meenutades kalleid kaasteelisi, kelle jäetud jälgi aastakümned või -sajadki ei saa olematuks pühkida, tuleb ikka ja jälle meelde küsimus: mis on inimese elus määrav, otsustav ja seeläbi ka püsiv? Toomas Pauli palveraamatus «Sinu tahtmine sündigu» on see kokku võetud nõnda: «On tõsi, et see määrav miski jääb väljapoole meie haardeulatust, õigemini, see ei tohigi olla meie kontrolli all. See saab olla midagi, ...

Üks osa kommunikatsioonist on ruumikäitumine – see, kuidas kasutame ruumi enda ümber ja missugust distantsi vestluspartneriga hoiame. Ruumisuhted ja territooriumi piirid mõjutavad otseselt meie igapäevaelu, kuigi teadvustame seda endale alles siis, kui meie territooriumi piire rikutakse. Kontroll oma territooriumi piiride üle on üks rahulolu tingimusi. Eri kultuurides on omad ruumireeglid, mis sätestavad, kuidas tajutakse avarust, ülerahvastatust, distantsinormide rikkumist ...

C. S. Lewis kirjeldab oma raamatukeses «Lihtsalt kristlus» «uusi inimesi», keda leidub siin-seal üle maailma ning kes kannavad endas Jumala uue loomise tunnusmärke: «Nad ei sarnane kuigivõrd sellega, mida tavaliselt mõeldakse usklike inimeste all. Nad ei tõmba enestele tähelepanu. Me kaldume arvama, et meie oleme nende vastu lahked, aga tegelikult on nemad meie vastu lahked. Nad armastavad meid rohkem kui teised inimesed, aga nad vajavad meid vähem (me peame ületama oma ...

5.–10. augustini Würzburgis toimunud Societas Liturgica (rahvusvaheline liturgiateadlaste, õppejõudude ning kirikute jumalateenistuselu korraldajate ühendus) biennaalkonverents oli pühendatud 50 aasta möödumisele II Vatikani kirikukogu liturgiakonstitutsiooni Sacrosanctum Concilium vastuvõtmisest ning kandis pealkirja «Liturgiareformid kirikutes». Nimetatud dokumendi näol oli tegemist mitte üksnes roomakatoliku kiriku liturgiareformi ametliku sissejuhatusega, vaid olulise ...

Nüüdseks on Eesti rahvas ja tema usk ära loendatud – 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmete põhjal on 15aastaste ja vanemate eestimaalaste hulgas õigeusklikke 176 773 ja luterlasi 108 513. Kui 2000. aasta rahvaloendusel tunnistas luteri usku 14,8% ja õigeusku 13,9% elanikkonnast, siis mullu olid vastavad protsendid 10 ja 16. Mis siis õigupoolest lahti on? Postimehe juhtkiri (30.04) viibutab kiriku suunas näppu: «Kui kirik on autoritaarsuse ja minevikku hoidmise ...