Kõik autori postitused

Aukuninga alandustee

Palmipuudepühaga algab Jeesuse elu kõige otsustavam nädal. Sel päeval Jeesus ratsutab eesli seljas Jeruusalemma. Lähenemas olid juutide suurimad pühad, paasapühad, ja nende tähistamiseks oli pühasse linna tulnud tuhandeid palverändureid. Paasapühadel meenutati Iisraeli rahva vabanemist Egiptuse orjusest, mis oli olnud rahva identiteedi seisukohalt väga oluline sündmus ning mida iga korralik juut tähistas. Nii võis toona näha linnas tõelisi rahvahulki, kes olid pühade tõttu ...

Kannatuse pühapäev

Kannatuse pühapäevaga algab suure nädala lõpuni jätkuv kannatusaeg. Sel ajal mõeldakse kirikus Kristuse kannatustele siin maailmas. Jumal lasi oma Pojale raskusi osaks saada selleks, et meie võiksime nendest vabaneda. Jeesus pidi taluma neid raskusi, mida meie iga päev talume, ja selle tõttu mõistab ta meie elu vaevu ja muresid. Kristus kannatas selles maailmas seetõttu, et tema kaasaegsed ei mõistnud tema olemust ega ülesannet. Sama peavad sageli ka tänapäeva kristlased ...

Valmimas on vaimulike eetikakoodeks

EELK piiskopliku nõukogu koosolek peeti 18. märtsil konsistooriumis. Piiskopliku nõukogu alluvusse kuuluvate õpetuskomisjoni ja liturgiakomisjoni koosseisude ametitähtajad lõpevad. Koosolekul valitigi liturgiakomisjoni uued liikmed, kelleks said eelmisest komisjoni koosseisust Mihkel Kukk, Peeter Paenurm, Gustav Piir, Tiit Salumäe, Joel Siim, Kaido Soom, Marko Tiitus ja Tauno Toompuu. Otsustati, et ka kirikumuusikud peavad olema senisest rohkem kaasatud liturgiakomisjoni ...

25. märtsil tähistasime paastumaarjapäeva

Eile tähistasime paastumaarjapäeva ehk Issanda kuulutamise püha. Paastumaarjapäeva teemaks on ingel Gabrieli ilmumine neitsi Maarjale, et kuulutada Jeesuse sündimisest. Sellest tuleb ka püha ametlik nimetus ehk Issanda kuulutamise püha. Maarjale antud tõotuses avaldub Jumala armu kogu rikkus. Nagu paljud Vana Testamendi isikudki, annab Maarja end tervikuna Jumala käsutusse. Ta teeb seda teadlikult ja väljendab oma nõusolekut: «Vaata, siin on Issanda teenija, sündigu ...

Eluleib

Elus on väga erinevaid vajadusi ja väärtusi. Igapäevane söök ja jook on põhivajadused, ilma milleta me hakkama ei saa. Ja kuna inimene vajab sööki ja jooki, on need suured väärtused, mille olemasolu peab õppima hindama. Kui Jeesus kõneleb endast eluleivana, eluvee allikana ja maailma valgusena, siis näitab ta, et nõnda nagu inimese keha vajab sööki, jooki ja valgust, nii vajab inimese hing oma eksistentsiks usku Jumalasse ja päästet. Jeesus tuli siia maailma, et anda ...

Missa ja jumalateenistuse mõiste tähendusest

IMG_6365

Kumb on eesti keeles õige sõna, kas missa või jumalateenistus? Ajalooliselt on kasutatud koguduse kooskäimise kohta mitmeid termineid nagu missa, jumalateenistus või liturgia. Missa tuleb katoliku kiriku jumalateenistuse viimasest lausest «ite, missa est» – «minge, missa on lõppenud» või täpsemini tõlgitult «minge, teid on vabaks lastud». Missaks nimetatakse armulauaga jumalateenistust katoliku kirikus ja liturgiauuenduse kaudu ka Skandinaavias. Näiteks soomekeelne ...

Jeesus – kurjuse võimu võitja

Sellesse maailma kuuluvad headus ja kurjus. Elus on küllaltki raske tõmmata piire headuse ja kurjuse vahele. Sageli on selle maailma kurjus ennast peitnud õigete asjade eest võitlemise maski taha. Nii seistakse poliitikas sageli väliselt teatud õigete asjade eest, kuid tegelikkuses aetakse taga omakasu. Võtame Eesti peaministrikandidaadiga juhtunu või ühe riigi soovi kaitsta oma rahvuskaaslasi. Kõik argumenteerivad oma tegevusi üllaste kaalutlustega, kuid kas see on ...

Palve ja usk

Palve ja usk on omavahel tugevalt seotud. Jumalat palub tavaliselt see, kes usub, sest ilma usuta pole mõtet ka palvetada. Samas enamik inimesi usub Jumalasse mingil määral. Elu kõige suuremates kriisides tuleb see usk lihtsalt esile ning siis inimene palvetab. Mitmed kooliõpilased, kes pole üldse usklikud, on rääkinud mulle, kuidas enne tähtsat eksamit on palvetatud. Paljud inimesed, kelle lähedane on tõsiselt haige või suremas, on otsinud kirikust eestpalvet, selleks et ...

Jeesus – kiusatuste võitja

Käesoleva pühapäeva evangeelium räägib sellest, et saatan ahvatles Jeesust loobuma oma kutsumusest, kuid Kristus võitis saatana kiusatused. Kiusatused ja nende vastu võitlemine ongi üks paastuaja kandvamaid teemasid. Paastumise eesmärgiks on inimese südame puhastamine ja usuline ettevalmistus ülestõusmispühadeks. Paastuaeg algab nädala sees kolmapäeval tuhkapäevaga. Päeva nimetus tuleb tuha päheraputamisest, mis oli patukahetsuse ja meeleparanduse sümboliks. Meeleparandus ...

Jumala armastuse ohvritee

See pühapäev valmistab meid paastu vastu, sest järgmise nädala kolmapäeval astume paastuaega. Nii kõneleb pühapäeva sõnum sellest, kuidas Jeesuse avalik tegevus jõuab pöördepunkti. Algab Kristuse teekond Jeruusalemma, vastu kannatusele ja surmale. Kuid just selles oli tema ülesanne siin maailmas: ohverdada end inimeste eest. Jumala armastus inimkonna vastu ei seisnenud mitte sõnades, vaid tegudes: ta saatis oma kõige kallima, Poja Jeesuse Kristuse, siia maailma, et ta ...

Mõeldes vabariigi aastapäevale

Kaido Soom

Eesti vabariigi aastapäev annab hea põhjuse oma kodumaale mõtlemiseks. Meediat jälgides tekib tunne, et siin on kõik halvasti ja Eesti ei kannata välja võrdlust muu maailmaga. Mis siin salata, elus on ette tulnud hetki, mil olen samuti mõelnud ja soovinud ust enda selja taga kinni panna. Viibisin pool aastat Eestist eemal, Euroopa südames Berliinis. Nägin ka neid tugevaid plusse, mis on meie ühiskonnal ja kirikul. Jagan oma mõtteid ja ennekõike positiivset, mis on Eesti ...

Jumala sõna külv

Kõik külvitööd on alati tehtud ühel eesmärgil: saada saaki. Kui inimene paneb viljaseemne mulda, siis ta loodab, et kasvamise ja koristamise järel saab sellest talle igapäevane leib. Kuid mis kasu on Jumala sõna külvist? Ons tegu vana väärt kirjandusliku teksti levitamisega või oma traditsioonidest kinni hoidmisega? Kahtlemata tähendab Jumala sõna külv ka seda. Kuid peamine eesmärk, milleks Jumala sõna levitada, on seotud inimese ja tema eluga. Jumala sõna tähendab sõnumit ...

Teenimatu arm

Tänapäeva maailm muutub üha kaubanduslikumaks. Kõigel näib olevat hind ja inimene arvutab, mille eest ja kui palju on ta valmis maksma. Raha eest saab endale asju, vahel isegi tuttavaid, kuid mida sügavamale hingeellu süüvida, seda selgemalt märkame, et kõike ei saa raha eest, vahetuskaupki ei pruugi kõigi asjade puhul õnnestuda. Õigupoolest polegi elu olulised asjad rahasse ümber arvestatavad. Raha eest ei saa osta tervist, armastust, lapsi, õnne, elu. Ka Jumalaga suheldes ...

Kahesugune külv

«Mida külvad, seda lõikad», ütleb vanasõna. Tänapäeva maailmas on küllalt keeruline teada, mis kasvab seemnetest, mida maha külvatakse, sest need on kellegi teise kasvatatud. Tulemus on näha alles siis, kui midagi välja sirgub. Vahel ei sirgu midagi, siis on seemned halvad. Mõnikord kasvab midagi head, mõnikord on tulemus kasin. Nii on ka selles maailmas. Küllalt raske on leida piiri Jumala ja kurjuse riigi vahel. On palju sellist, milles me kahtleme ega saa olla kindlad, ...

Kristus – Jumala kirkuse sära

Sel pühapäeval on küünlapäev, mille nimi on pärit keskajast. Sellel päeval pühitseti aasta jooksul kasutatavad kirikuküünlad. Küünlapäeval meenutame Issanda templissetoomist tema 40. elupäeval. Sellega lõpeb jõulusündmustega seotud periood kirikuaastas. Õnnistades last ja tema vanemaid, ülistab vana Siimeon Jumalat pääste eest. Siimeon on hea näide sellest, kuidas Jumal täidab oma lubadused. Talle lubati, et ta näeb Messiat, ja ta sai näha Kristust. Vahel peab üsna kaua ...