Kõik autori postitused

Palvega looduses 5. osa

5. Õige mees oli saabunud ning altarile antud õnnistus, mil juuresolijaid veel neli. Alguses nimetati seda looduspalvete altariks, mis ajapikku muutus justkui iseenesest metsaaltariks, kuigi selle peal on kivilille kujutis. Sügisese pööripäeva teenistuse viis läbi Lembit Tammsalu uuel sisseõnnistatud altaril. Aastad mööduvad, vahetunud on õpetajad, igaühel oma vaade loodusele. Vahepeal kirikus pööripäevade puhul looduspalveid ei tehtud, kõik toimus metsaaltari juures, ...

Palvega looduses 4. osa

4. Esimese palve taustaks looduses oli Taizé muusika. Siis selgus, et muusika loodusesse põrmugi ei sobi ja ei sobi ka laul ega hulgaliselt inimesi. Looduses tuleb olla kahekesi õpetajaga, kellega sobid  – nii on parem, sest looduspalve on kuidagi üksmeelne-ühine. Isegi kolmas inimene võib olla liigne, kui ta ei sula palve meeleolusse. Looduspalve saab olla eriline vaid siis, kui algusosa on looduses ja põhiosa seejärel kirikus. See oli oluline kogemus, enne kui alustasime ...

Palvega looduses 3. osa

3. Seejärel saab ilu mõiste kaudu ka looduskaitsesse sisse tuua esteetika ning põhjalikult muuta inimese-looduse suhet, milleks saab olla igati tasakaalustatud elu. Kõik see aga ei tohi kirikupoolselt muutuda usuks, mille aluseks on liturgia, palverännakud ja muud rituaalsed toimingud, millel on siis hoopiski vastupidine mõju – kõik looduses läbiviidud usulised massiüritused hakkavad veel rohkem purustama elu, sest on tekkinud uus lisakoormus just nendes paikades, mis ...

Palvega looduses 2. osa

2. Kui ma ütlen mõttekeeli «Piiri», kuulen vastust «jah», seda teeb ta alles nüüd, palju aastaid hiljem, aga mitte alati. Ta musta värvi mõtteline/vaimne kujutis ilmub kuskilt ning kinnitab end minu rangluude liitumise kohale, rohkem vasakule poolele. Ta vaikib ega häälitse. Vahel ilmub tema tuttav suur pea minu silmade ette, siis näen laia, otsast allapoole kõverat nokka ning väikseid musti teravalt vaatavaid või suuri tumedaid, justkui mind paitavaid pehmeid silmi. Tema ...

Palvega looduses 1. osa

1. See juhtus 1995. aasta südasuvel, 14. juuli õhtu hakul, kui Uplinna talu kohal tiirutas kõrgel õhulind piiritaja pesapaar. Tõstsin käe ja õnnistasin neid. Mõni aeg hiljem laskus üks neist rookatuse kohalt suure kiirusega minu peale ning lendas selja tagant väga madalalt üle pea, tõustes järsu kaarega taas kõrgele õhku. Sain aru, et piiritaja tahtis omamoodi suhelda minuga, sest nad ei ründa kunagi inimest, ka siis, kui ollakse pesa juures. Piiritaja on tulnud Karuse ...