Mine sipelga juurde, sina laisk, vaatle tema viise ja saa targaks! Kuigi tal ei ole pealikut, ülevaatajat ega valitsejat, valmistab ta siiski suvel oma leiva ja kogub lõikusajal oma toiduse. (Õp 6:6–8) Loodus ärkab uuele eluringile ja tuletab jälle meelde, et me elame keset elu, kes elab oma elu. Looduse ilu ja tarkus tunnistavad Looja kõigeväelisusest. Seda imetledes kohtume temaga, nii nagu raamatut lugedes või maali vaadates kohtume nende autorite isiksusega. Imelik, et ...

Hingede aeg. Arvatakse, et nüüd on jälle sobilik vanad paganlikud rituaalid kolikambrist välja tuua. Kultuuriüritusi avatakse loitsudega ja küünal aknal näitab esivanemate hingedele teed koju. Ja nii edasi. Meie rikkalikest eba- ja paganausu kommetest jutustavad Kiviräha raamatud. Konkreetsemalt saame Meelis Friedenthali auhinnatud romaanist «Mesilased» lugeda, mida ja kuidas me uskusime 17. saj lõpus. Leideni noormees Laurentius Hylas sõidab postitõllaga läbi porise ja ...

Sellise pealkirjaga raamat tuli riiulist kätte. Minu patt, ja mitte ainult. Kaasinimeste tagarääkimine tundub olema kõige loomulikum jututeema, ikka alatooniga, et mina ei ole niisugune. «Kui inimene teeb midagi, mida ta häbeneb, ütleb ta alati, et see on tema kohus.» See B. Shaw’ ütlemine meenus, kui ristiinimesed hakkasid üksteise vastu argumenteerima allkirju kogudes. Uues Testamendis on õige väike osa õpetust, kuidas käidelda kaasinimese patte, ja valdav osa, kuidas ...