1992. aastal avaldas ajakiri Akadeemia käesoleval aastal 98aastaselt surnud Robert Alan Dahli (1915–2014) tuntud mõtiskluse teemal «Mis on poliitika?». Meil on tavaks anda esmakursuslastele seminaris mõtisklemiseks Dahli käsitlus vastuolust demokraatia ja kapitalismi vahel ning arutada järgmiste küsimuste üle: kas oleks parem, kui ettevõtlusomand jaotuks demokraatlikus ühiskonnas väga väheste vahel (nt 1% valimisõiguslikest kodanikest omab ühel või teisel kujul ...

Demokraatia ei ole see, kui inimesed «saavad igaüks teha, mida tahavad», on ühiskondlikes tegemistes aktiivsed või kui võimalikult palju inimesi võtab võimalikult paljudest poliitilistest tegevustest võimalikult aktiivselt osa. Aktiivsus ilma erimeelsuste, -arvamuste ja vaadeteta iseloomustab autoritaarset fašismi või totalitaarset kommunismi, mitte liberaaldemokraatiat. Me kõik teame, et ühe partei riik või ühiskonnas toimuva kajastamine vaid ühe meediaväljaande järgi ei ...

15. ja 16. augustil toimub Paides teine arvamusfestival, kus otsitakse eestlaskonda ühendavaid lugusid ja arutletakse Eesti võimalike tulevikunarratiivide üle. Eelmise aasta arvamusfestivalist võttis osa 2000 inimest ning 50 temaatilises arutelus diskuteeris 200 arvamuskujundajat. Seekord on korraldatavate arutelude arv kordades suurem (150). Korraldajad ei looda ürituselt leida üht eestlasi ühendavat narratiivi, küll aga usuvad nad, et üritus aitab edendada arutelukultuuri ...

Kui õppeainel puudub osalejate piirarv, võib üliõpilane üht ainet ülikoolis õppida mistahes õppekavalt. Nii juhtus sel kevadel ühes mu inglise keeles loetavas aines («Religioon ja poliitika»), et sinna kogunes välismaiseid õppijaid rohkem kui kodumaiseid. Ehkki aine ise oli kohustuslikuna mõeldud vaid eestikeelse magistriõppekava tudengitele (võrdlev poliitika), moodustasid eestlastest magistrandid auditooriumis arvulise vähemuse. Vahetusõppureid välismaalt on olnud ...

11. aprillil toimus Tartu ülikoolis tulevikukonverents «Visioon 2032», kus vahetati mõtteid selle üle, milliseid ootusi ja vajadusi ning kuidas võiks kõrgharidus 18 aasta pärast ühiskonna, ülikooli ja üliõpilase jaoks täita ning kuidas vahepealsel ajal sedalaadi kujutluste suunas liikuda. Mind kui põlist ülikoolitöötajat rohkelt mõtlema pannud üritusel jäi aga silma noorte vähene osavõtt sellest. Et minuvanused on 18 aasta pärast silmitsi pensionileminekuga, võiksid ...

Võisime sugulase Tarmoga olla umbes viieaastased, kui ühel hommikul vanaisa ütles meile, et võiksime võtta vähe vaiksemalt, sest vanavanaema hakkab surema. Hetk hiljem seisti vanavanaema voodi juures, vahetati temaga viimseid sõnu ning pärastlõunaks oligi ta surnud. Mul on üsna selgelt meeles, et ehkki vanavanaema surnukeha oli veel mitu päeva kampripiirituse lõhna täis majas, ei tundnud ma luupainajaid teadmisest, et magasin olukorras, kus kõrvalruumis oli surnukeha. Mõned ...

Kui Ukraina president Viktor Janukovõtš andis eelmise aasta novembris selgelt märku, et tema juhitav riik ei soovi lõimuda Euroopa Liitu, tulid protestijad tänavatele ning vastasseis võimulolijate ja läänemeelse opositsiooni vahel kasvas, kuni 18.–20. veebruaril aset leidnud verevalamistes hukkus rohkem kui 70 inimest. Seejärel president Janukovõtš põgenes riigist, Vene Föderatsiooni sõjavägi võttis Krimmi enda kontrolli alla ning Krimmis toimunud referendumil kiideti ...

Ühed ütlevad, et religioonil pole poliitikaga midagi pistmist. Teised usuvad, et religioon ja poliitika on alati koos. Kolmandad tajuvad religiooni üha kasvavat lahkumist poliitikast. Neljandad aga keelduvad suhtlemast inimestega, kes ei jaga nende «religiooni üleilmse poliitikasse tagasituleku» veendumust. Kuna igaühel neist on õigus vaid osaliselt – näiteid leidub nii religioonist, mis on poliitikaga koos, poliitikast lahust, poliitikast lahkuv kui poliitikasse naasev –, ...

Mitte lõhe kui maitsva roosa lihaga kala pikkust või laiust, vaid neid lõhesid, mis võiksid mu elus praegu väiksemad olla. Ma olen kümmekond aastat õpetajaametit pidanud, ehkki õpetamist ennast pole kunagi õppinud. Otseselt piinlikkust õppijaid õpetamist mitteõppinuna õpetades pole tundnud. Ebamugavust ja nõutust olen kogenud küll. Eriti siis, kui olen üheksat­kümmend minutit monoloogi õigustanud mõttega, et õppimine on tudengi vastutus ning ega mina saa sundida ... Selle ...

10. detsembril, mil möödus 65 aastat ÜRO inimõiguste deklaratsiooni vastuvõtmisest, korraldas inimõiguste instituut Tallinnas aastakonverentsi «Inimõigused ja ühinemisvabadus». Umbes 400 kohalviibinut said osa 29 poliitiku, kohtuniku, riigiametniku, aktivisti, sotsiaal- ja õigusteadlase ja kiriku esindaja mõtetest inimõiguste teemal neljast erinevast vaatenurgast: usuvabadus, inimsusevastased kuriteod, terrorismivastane võitlus ning ühiskondlik-poliitiline vabadus Lähis-Idas ...

Usu ja uskmatuse vahekordade uurijad on täheldanud läbisegi nii usu kadu, vähenemist, muutust, tagasitulekut kui kasvu. Religiooni defineeriv vastand võib (vastavalt vajadusele) olla kas teadus, ratsionaalsus, ilmalik, maine, individuaalne, mittekirik­lik, materiaalne, majanduslik, poliitiline, psühholoogiline või midagi muud. Religioon on kord erinev usust, individuaalne vaimsus institutsionaalsest religioossusest või nominaalsest kultuur­usust, teistlik usk deistlikust ...

15. oktoobril valiti uueks Rootsi kiriku peapiiskopiks 58aastane Antje Jackelén. Saksamaal sündinud ning nii Saksamaa kui Rootsi kodakondsust omav, abielus (abikaasa on preester), kahe tütre ema on esimene naine peapiiskopi ametis. Üheks peamiseks väljakutseks peapiiskopi ametis on ilmselt vähenev kirikuliikmelisus (Rootsi umbes 9,5 miljonist elanikust 6,5 miljonit on Rootsi kiriku liikmed). Kirik ise ei ole aastast 2000 küll enam riigikirik, ent ta toimib endiselt üsna ...

«Kellel on, sellele antakse, ja tal on rohkem kui küllalt, aga kellel ei ole, sellelt võetakse ära seegi, mis tal on» (Mt 13:12). Ma pole kunagi päris aru saanud selle lause mõttest, sest vastuolu Piibli teiste mõtetega – nt «Kõike siis, mida te iganes tahate, et inimesed teile teeksid, tehke ka nendele» (Mt 7:12) või «Andke, ja teile antakse» (Lk 6:38) – tundub olevat suur. Paar nädalat tagasi lugesin Daniel Rigney 2010. aastal kirjutatud raamatust «Matteuse efekt: kuidas ...

Kui küsimusele, kuidas läheb, vastatakse vaid ühe või kahe sõnaga – hästi, hästi läheb, enam-vähem, kehvasti vms –, tähendab see tavaliselt, et ei vastaja ega küsija küsimust ega vastust tõsiselt võtagi. Ega tervemõistuslikud inimesed sedalaadi küsimusi, mis pole tõsiselt mõeldud, tõsiselt võtma peagi. Vähemalt suhtluse ja etiketi käsiraamatud õpetavad meid ausa vastuse peale mõtlemise asemel kiirelt küsimust ignoreerima ning seejärel sama mõttetu küsimusega vastama. Hea ...

«Siledaajulise» mõtteloogika järgi saab sovetiaja pärandile omistada süü kõige sellise eest, mis praegu kunagistes Nõukogude Liidu ühiskondades halvasti. Kui inimesed hoiavad poliitikast eemale, tuleneb see nõukogude ajast, kus poliitika oli väline, kohustuslik ja sunduslik, mistõttu kes sai, hoidis eemale. Kui ravijärjekord või tööpuudus tekitab tuska, on tegemist nõukogude aja nostalgiaga, sest toona polnud kumbagi. Kui usu- ja kirikuelu jääb igapäevaelus ja meedias ...