Austame ja hoiame eesti kodu

Murtud Rukkilille Ühing plaanib avada mälestusmärgi eesti kodule.

Märtsiküüditamise aastapäeva eel on kohane tutvustada Murtud Rukkilille Ühingu soovi jäädvustada hävitatud eesti kodude mälestust. Ühing on alustanud töid, et Eesti lõunapoolsema punkti lähedale Mõniste valda Hüti külla rajada Vabadussõja sõduri ehitatud kodu asemele mälestusmärk, mis meenutaks nii seda pärast 1949. a küüditamist kui ka kõiki teisi tühjaks jäänud ja lammutatud kodusid.
Esimese mälestusmärgi paigaldas ühing Eestimaa südamesse Paidesse, teise kodumaa põhjapoolsemasse paika Kuusalu valda. Kavandatav mälestusmärk on kõige esinduslikum, selle on kujundanud ühingu esimees Enno Uibo. Ettevalmistustega alustati möödunud sügisel, praegu tegeletakse võsatöödega. Mälestusplaat on tellitud ja kompleks kavandatakse avada augustis.
Ühingut on mälestuse jäädvustamisel aidanud Mõniste vallavalitsus ja vallavanem Tõnu Lindeberg, ettevõtmise patroon on Võru maavanem Ülo Tulik. Murtud Rukkilille Ühingu esimees Enno Uibo ütleb, et mälestusmärgiga tähtsustatakse ja väärtustatakse eesti kodu, see «sümboliseerib minevikku ja annab samas lootust tulevikku – eesti kodu kestvusele».
Peapiiskop Andres Põder, kes on võimalusel lubanud mälestusmärgi pühitseda, ütles Eesti Kirikule, et pühitsemistalitus on sümboolne tegu ja eestpalve, millega rõhutada vaimseid väärtusi. «Kirik on seisnud alati ja seisab tänagi selle eest, et kodu tähendaks inimestele mitte ainult hoonet, vaid esmajoones perekonda.
Mingil moel on iga lagunenud perekond võrdne varemega. Selles mõttes on mälestusmärk lagunenud kodule üleskutse inimestele oma pere eest rohkem hoolt kandma ja vastutama. Kirik tähtsustab perekonna ja kodu väärtust, lastekasvatamisel õigete eluhoiakute sisendamist kodu kaudu,» rõhutas peapiiskop.
Ettevõtmise kuluks on arvestatud kaks- kuni kolmsada tuhat krooni, osa rahast on veel puudu. Seepärast ootab ühing inimestelt toetust, annetuse saab teha Hansapanga sihtarvele 221021914912 märgusõnaga «Kodu». 
Murtud Rukkilille Ühing asutati 31. jaanuaril 2003 eesmärgiga kaitsta represseeritute ja küüditatute huve, koguda ja talletada nende mälestusi, toimetada ja levitada ühingu infolehte Rukkilill. Represseeritu tunnistuse on saanud üle 10 000 inimese. Kaks korda (2004 Paides ja 2005 Tartus) on ühing korraldanud juunis küüditamiste meenutuseks konverentsi «Rõhutud aegade päev», sel aastal plaanitakse konverents korraldada Haapsalus.
Rita Puidet