Esileht » Uudis » Uudised »

Auavaldustega kodumaa mulda

03.09.2008 | | Rubriik: Uudised

«Elame ajas, millesse oleme sündinud, ja ajame selle aja asju. Jüri Uluotsa päritolu oli tema aja eesti meeste jaoks tüüpiline. Tema saatuse tegi teistsuguseks tema töökus ja võimekus ning oskus teha õigeid valikuid paljude võimalike seast,» ütles president Ilves. Foto: Arvo Tarmula

Eesti Vabariigi juubeliaasta eksiili, vastupanu ja iseseisvuse taastamise kuul maeti Kirbla surnuaiale ümber Jüri Uluotsa, tema abikaasa Anette ja poja Eriku põrm.
Stockholmi Metsakalmistule maetud Eesti peaministri presidendi ülesannetes eksiilis Jüri Uluotsa ja tema lähedaste põrmud toodi Eestisse 13. mail ja maeti auavalduste saatel perekonna hauaplatsile Kirblasse möödunud pühapäeval, 31. augustil.
Puhkama esivanemate juurde
Pidulik tseremoonia algas keskpäeval kirikus, kus teenisid peapiiskop Andres Põder ja praost Tiit Salumäe. Mälestuskõne pidas president Toomas Hendrik Ilves.
Matusetalitusest võtsid osa ka peaminister Andrus Ansip, Jüri Uluotsa endiste ametite praegused kandjad ja korp! Rotalia, mille üks asutajaid Uluots oli, esindajad. Viimased koos Üksiku Vahipataljoni ohvitseridega olid kirikus auvalves ja kandsid kirstu ning urnid kirikust surnuaiale. Sellel teekonnal läbi sõjaväelaste spaleeri kõlasid aupaugud Eesti riigi rajajale ja selle iseseisvuse eest seisnud mehele.
Jüri Uluots oli Eesti Vabariigi peaminister alates 1939. aastast ning toimis presidendi ülesandeis 1940. aastast kuni surmani 1945. aastal, mil Eesti Vabariigi peaministriks presidendi ülesannetes eksiilis sai August Rei.
1944. aasta 18. septembril nimetas Uluots Eesti Vabariigi peaministriks Otto Tiefi ning andis talle ülesande moodustada Eesti Vabariigi valitsus, mis pani aluse Eesti riigi iseseisvuse edasikandmisele eksiilis.
Talutarest riigijuhiks
Jüri Uluots oli sündinud 13. jaanuaril 1890 Läänemaal Kirbla vallas taluomanike Jaan ja Mari Uluotsa vanima lapsena. Ta oli lõpetanud Petrogradi ülikooli õigusteaduskonna ning kaitsnud eraõiguse õppetooli juures väitekirja rooma õiguse alal, saamaks professori ametisse.
Jaanuaris 1918 asus Uluots Eestisse, oli tegev Tartu ülikoolis erinevatel ametikohtadel peaaegu veerandsada aastat, välja arvatud peaministriks oleku ajal. Ta töötas erinevatel erialastel ametikohtadel, oli Asutava Kogu, Rahvuskogu ja Riigikogu liige ning Riigivolikogu esimees.
Ta on koostanud põhiseaduse eelnõu, mis sai Eesti Vabariigi põhiseaduse aluseks, olnud Eesti-Saksa vahekohtu liige ning osalenud Eesti ja Nõukogude Liidu vastastikuse abistamise pakti sõlmimisel Moskvas aastal 1939. Jüri Uluots oli peaminister oktoobrist 1939 kuni jaanuarini 1945 (formaal­selt 21. juunini 1940) ja Saksa okupatsiooni ajal peaminister presidendi ülesandeis.
19. septembril 1944 põgenes Uluots perega Rootsi, halvenenud tervis kustutas ta eluküünla 9. jaanuaril 1945. Jüri Uluots maeti Stockholmi Metsakalmistule. Hiljem pandi samasse puhkama abikaasa Anette ja poeg Jüri-Erik. Tütar Viia Wiget asus elama Šveitsi ja on maetud sinna.

Rita Puidet

See käsk on meil temalt endalt, et kes armastab Jumalat, armastagu ka oma venda.
(1Jh 4:21)