Aruanne on kättesaadav

EELK aruandluse seaduses seisab, et sõnaline aastaaruanne tehakse kättesaadavaks kõigile koguduseliikmetele.
Teinekord tundub nimetatud seadusetähe täitmine kaunis keerukas või lausa võimatu. Ometi polegi vaja muud kui anda võimalus, et inimene saaks koguduse asjadest teavet. Seda nii teoks saanud sündmuste, jumalalapseks saanute või igavikuteele läinute osas.
Samas on väga tähtis anda ülevaade majandusasjadest, elab kogudus ju paljus annetustest. Lihtne viisakuski nõuab, et annetaja teab, kuhu valdkonda tema panus läheb.
Huvi pakub oluline
Urvaste õpetaja Üllar Salumetsa kogemuste järgi võib nõukogus aruannet refereerides inimestes tekitada huvi koguduse asjade vastu. Urvastes on terve sõnaline aruanne kirikus igale koguduseinimesele kätte saada: see on lühendatuna stendil lugeda. Kui inimestes tekitada huvi koguduse vastu, siis nad ei kõnni aruandest ega ammugi muudest koguduse asjadest ükskõikselt mööda.
Inimesi võib koguduse sündmustest, ka aruandes kajastatavast informeerida kas või koguduse ajalehe kaudu, nii toimitakse nt Rapla koguduses. Õpetaja Mihkel Kukk leiab, et inimesi kuiv statistika ei huvita – huvi tekib siis, kui aruandes on midagi sellist, mis ennast puudutab.
Vast on siin tõetera peidus, sest tundes, et seesinane kogudus on just minu kogudus ja minust midagi oleneb, saan oma tegemiste ja palvetegagi positiivse jälje koguduse arengusse maha jätta – see tunne ja teadmine mobiliseerib ehk palju enam kui mistahes suur üleskutse.
Maine statistika pole peamine
Tarvastu õpetaja Markus Haamer nendib, et inimesi ei huvita koguduses iseenesest ei arvud, majandus ega kirikupoliitika, nad tulevad otsima hoopis muud. Teinekord võib juhtuda, et kui maise infoga liiga pealetükkiv olla, siis võib see inimesi kogudusest eemale peletada.
Aruanne on kogudusele eelkõige ajaloo talletamine ja muutub aktuaalseks teinekord alles tulevikus. Sõnalised aruanded on 50 aasta pärast ehk ainus allikas, kust ammutada infot koguduses toimunu ja valitsenud meeleolu kohta.
Tartu Peetri koguduse õpetaja Kalle Mesila lisab, et ei maksa unustada aruande tähtsust nii vaimuliku kui terve koguduse tegevust hinnates ja analüüsides. Ta ütleb, et tunneb mõnel hetkel suisa puudust kvartaliaruannete järele, mis kuni eelmise aastani olid kohustuslikud. Need andsid hea võimaluse vaadelda oma tegevust vahekokkuvõtte alusel lühiajalises plaanis. Kui aruannet kirjutama ei pea, ega siis kokkuvõtet naljalt ei tee.
Vastavalt EELK aruandluse seadusele pidi koguduse õpetaja koostatud 2003. aasta sõnalise aruande saatma praostile 1. veebruariks ja tegema kättesaadavaks kõigile koguduse liikmetele. Kui aruannet suurel foorumil pole tutvustatud, siis saavad need, kes aruande vastu huvi tunnevad, koguduse kantseleist läbi astuda ja õpetajalt seda lugeda küsida.
Urmas Paju