Andke andeks

Andestamine võib olla vahel päris raske, eriti kristlase jaoks. Usklikule inimesele peaksid olema olulised Jumala antud käsud ja reeglid. On loomulik, et püüame neid täita ning endastmõistetavalt ootame, et ka teised inimesed neid täidaks ja ühiskondki nende järgi elaks. Kui nüüd keegi eksib reeglite vastu, siis on sageli raske andestada, sest käsk on püha.
Ka Jumal vihkab pattu, kurjust ja halba meie elus. Kuid samal ajal armastab ta patust. Ta andis oma kõige kallima: Poja, et inimest päästa. Kusjuures Jeesus ei surnud mitte õigete ja heade, vaid patuste ja eksijate eest. Ristil olles andestas Issand kaaskannatajast röövlile. Röövel oli patune, kuid ta sai andeks, kui pöördus palves Kristuse poole. Kristus andis nii meile kui oma järgijatele ülesande anda kõigile eksijatele andeks.
Tulles Jumala ette on loomulik, et tunneme oma vigu ja pattu. Selline patu tunnetamine viib kahetsuse ja meeleparanduseni. Mitte keegi meist pole Jumala ees õige ja kõik vajame meeleparandust. Ja nii Jumala ees seistes on kergem ka teistele andeks anda. Kui Issand annab meile andeks, siis on elementaarne, et meie teeme samuti ka nende suhtes, kes meie vastu eksivad. Ütleme ju meieisapalveski: «… anna meile andeks meie võlad, nagu meiegi andeks anname oma võlglastele.» Nii võime õppida Jumalalt ühte: mitte aktsepteerida pattu, kuid samal ajal armastada patust ja anda kõigile andeks.

Kaido Soom