Ametisse astus kaitseväe uus peakaplan Taavi Laanepere

08.11.2006 | | Rubriik: Määratlemata

Taasiseseisvunud Eesti kaitseväe peakaplanid ühel joonel: kolonelid Tõnis Nõmmik ja Michael G. Viise ning major Taavi Laanepere.

Taasiseseisvunud Eesti kaitseväe peakaplanid ühel joonel: kolonelid Tõnis Nõmmik ja Michael G. Viise ning major Taavi Laanepere.

Gustav Adolfi päeval, 6. novembril pühitseti Rootsi-Mihkli kirikus ametisse kaitseväe uus peakaplan major Taavi Laanepere.

Ametist lahkuv peakaplan kolonel Tõnis Nõmmik ütles tervituskõnes, et ehkki Rootsi kuningas Gustav II Adolf ei ole otseselt olnud seotud kaplaniteenistusega, on ometi selge, et tema asutatud Tartu ülikoolis said hariduse need kaplanid, kes 18. sajandi alguses Põhjasõja ajal Eesti pinnal teenisid. Sama ülikooli kasvandik on ka värskelt ametisse astunud peakaplan Taavi Laanepere.

Lauluga ametisse

Piduliku jumalateenistuse juhatas sisse kaitseväe orkester päevakohase kontserdiga, dirigeeris major Peeter Saan. Pühitsemistalituse viisid läbi EKNi president piiskop Einar Soone, EKNi asepresident EEKBLi pastor Joosep Tammo ning taasiseseisvunud Eesti esimene peakaplan kolonel Michael G. Viise.

Jutluse pidas Taavi Laanepere, organist oli Maris Oidekivi-Kaufmann ning Gustav II Adolfi lahingulaulu esitas tenor Oliver Kuusik. Kaasa teenisid veel kaplanid Raivo Nikiforov, Kaido Petermann, Merike Kütt, Urmas Roosimaa ning kaitsejõudude peastaabi ülema asetäitja kolonel Neeme Väli.

Eesti kaitseväe kaplaniteenistuse endise peakaplani dr Tõnis Nõmmiku ametist lahkumise ja teoloogiamagister Taavi Laanepere ametisse astumise tõttu oli külla saabunud paljude riikide kaitseväe kaplanaatide esindajaid, teiste hulgas Soomest, Rootsist, Norrast, Poolast, Saksamaalt ning USAst. Suureks auks ja tähelepanuks kaitseväe kaplaniteenistusele oli vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese osavõtt Tallinna Eesti Majas toimunud pidulikust õhtusöögist, mis ametist lahkuva peakaplani auks peeti.

Sihikindel ettevõtmistes

Peakaplan Taavi Laanepere (37) on sündinud Viljandis, Tartu ülikooli usuteaduskonna lõpetas 1995. aastal, usuteaduse magistrikraadi kaitses samas 2004. aastal, praegu doktorantuuris. EELK õpetajaks ordineeritud 23. oktoobril 1996.

Läbinud Eesti kaitseväe reservohvitseride ja kaplanite kursused, täiendanud end Belgias, USAs, Kanadas ning Balti Kaitsekolled˛is. Õhutõrjedivisjoni kaplan (1996–2000), kuni viimase ajani oli kaitseväe vanemkaplan. Sel aastal teenis kuus kuud vanemkaplanina Euroopa Liidu rahuvalve EUFORi staabis Bosnias.

Tiiu Pikkur

See käsk on meil temalt endalt, et kes armastab Jumalat, armastagu ka oma venda.
(1Jh 4:21)