Aastapäeva eel ikka hoogsalt

Umbes paarkümmend aastat tagasi, ajal, mil reaalselt hakkasid tekkima võimalused igal siinsel sporditegijal oma maad esindada, oli mul tõeline kiusatus minna Toomas Uba jutule, et paluda tal mind tööle võtta. Spordilembesest perest pärit inimesena olin ma suutnud kokku ajada tõsiselt võetava hulga informatsiooni, mis puudutas toonaste talisportlaste ettevalmistust, treeningukavasid, saavutusi ja kõike muud olulist.
Läks teisiti ja mitmed elu muutvad juhtumised sättisid ka minu valikutes oma prioriteedid paika. Ometi on hea värske raamatu «UBA. Toomas Uba» ja äsja lõppenud olümpiamängude valgel seda kõike meenutada.
Umbes samast ajast hakkan mäletama ajalehte Eesti Kirik, mille tellijaks ma õige pea sain ning mis minu imestuseks trükiti ära mu sünnilinnas Viljandis, selles samas trükikojas, kust alles veidi aega varem oli välja tulnud kohalikku elu kajastav, kuid impeeriumi ideoloogiat kokku võttev Tee Kommunismile.
Täna julgen ma loota, et kusagil on veel hulk noori inimesi, keda meie, praeguste Eesti Kiriku tegijate kirjatööd innustavad sama palju kui mind aastakümneid tagasi kirjutatu. Selleks soovin särtsakat sulge meile kõigile.
Mari Paenurm