Esileht » Arvamused » Artikkel »

Aasta algas muinasjuturingiga

04.02.2004 | | Rubriik: Artikkel

Tartus tegutsevas Ploomikese lasteaias omandab väike inimene teadmisi läbi mängu ja igapäevase tegevuse.
Paljud, eriti aga lapsed, armastavad muinasjutte. Tartu lasteaed Ploomike alustab alati uut aastat nädal aega vältava muinasjutuvestmisega. Igal päeval enne lõunasööki jutustatakse ning mängitakse nukkudega ajakohaselt lugu kolmest idamaa targast, kes läksid kummardama Jeesus-last.
Ploomike, mis sügisel oma 10. aastapäeva tähistas, on väike päevapesa 63 lapsele. Lasteaed lähtub oma töökavas Waldorf-pedagoogikast. «Meie märksõnaks on «laps»,» ütles lasteaia õpetaja Heidi Sarap kommenteerides lasteaia tööd.
Tegevus on tähtis
Ploomikeses on oluline protsess, mitte ainult tulemus. Lapsed omandavad teadmisi mängu ja igapäevase tegevuse kaudu. Kasvatajad peavad tähtsaks taju arengut. «Meile on oluline see, et laps õpiks tegemise julgust,» ütles õpetaja Sarap. Võtmesõnadeks kasvatusprotsessis on kordamine, eeskuju ja matkimine.
Kõik algab rütmist: on aasta-, nädala- ja päevarütm. Kui lapsed õpivad number kahte, siis teevad nad seda rütmi vaadeldes – päeva ja ööd. Rütm on lapsele tähtis ning sellele pööratakse õpetuses suurt tähelepanu.
Rütmis peitub tervik
Iga päeva alul istutakse koos ja loetakse tuttavaid hommikusalme. Nii korratakse õpitut ja omandatakse üha midagi uut. Enne sööki loetakse alati söögisalmid. Päevarütm on lastele sisse harjunud ning nad teavad, mis neid päeva jooksul ees ootab.
Ka aastarütm on lasteaial sarnane, et kogemuslikult osa saada aastaaegade vaheldumisest ja pühadest. Erinevate tähtpäevade puhul korraldatakse traditsioonilisi üritusi. Nii sõidetakse vastlapäeval alati hobuseid vaatama ja mihklipäeval minnakse üheskoos loodusesse.
Mardipäeva aegu on lasteaial laternapidu, millega sümboliseeritakse valguse saabumist pimedasse aega, räägitakse pühast Martinusest ja tehakse ise laternaid, millega õhtusel ajal ümber maja kõnnitakse.
Mõeldakse kõikidele
See sügis oli Ploomikesele eriline – peeti esimest ümmargust sünnipäeva. Lapsed joonistasid ning kaunistasid maja. Pidupäevaks valmistasid kasvatajad ette «Okasroosikese» näidendi marionettnukkudega.
Jõulude ajal on lasteaias alati mitu traditsioonilist tegemist. Jõuluaeg algab advendiringiga, kus lapsed suurest küünlast leeki edasi kannavad ja sel moel sümboolselt advendirõõmust osasaajate ringi maailmas laiendavad.
Igal aastal osalevad lapsed jõulumängus ja mängivad Petlemmas toimunu ise läbi. Kuna jõululugu etendatakse läbi aastate sarnaselt, saavad samu rolle ikka uued ja uued väikesed näitlejad mängida.
Jõulude ajal on ka tavaks metsas käia – kõik lasteaialapsed viivad loomadele süüa. Iga laps toob kaasa mõne porgandi või õuna ja toodud annid seotakse metsloomade jaoks puude külge kingituseks. Nii õpitakse ka külmal ja rõskel ajal tegema midagi head.
Uus aastaring toob lastele traditsiooniliste ürituste kaudu mõnusat tegevust, et selle kaudu saavutada olemise rütmilist kindlust ja maailmaga rahulolu. Nii on veebruaris oodata iga-aastast sõbrapäeva karnevali ning siis jõutakse läbi vastlapäeva paastuaega – vaiksesse ja mõtlikusse perioodi.
Kristel Neitsov

See käsk on meil temalt endalt, et kes armastab Jumalat, armastagu ka oma venda.
(1Jh 4:21)