Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

80 aastat tagasi jaanuaris

26.01.2010 | | Rubriik: Kirikuelu

1930. a jaanuaris tähistati  kodumaal Aleksander Lätte 70. sünnipäeva. Helilooja ise viibis sel ajal Prantsusmaal Nizzas tervisvetel. Aastail 1883–95 ja 1897–1900 oli ta köster ja organist Nõos.   Foto: ArhiivSaabunud oli 1930. aasta. Tavapäraselt tehti kokkuvõtteid möödunust ja vaadati lootusrikkalt tulevikku.
Eelmise aasta kokkuvõte näitas, et kiriklik elu oli mõneti stabiilsemaks muutunud. Valitsus lubas pensioniga kindlustada õpetajad, kes ka perekonnaseisuametnike kohuseid täitsid.
Mõnigi probleem seisis aga endiselt surnud punktis ehk nagu ütles H. B. Rahamägi: «Eriti näeksime hea meelega, kui riigijuhid ja riigikogu aega leiaksid ja ütleksid, mida nad meie kallile kirikule järele jätta tahavad, milline on see väline raam, milles nad kirikut tegutseda tahavad lasta.»
Jätkus vaimuliku lauluvara uuendamine. Värskeid tekste, mida sobis laulda juba olemasolevatel viisidel, laekus kõikjalt üle Eestimaa. Osa luuletustest, mis heliloojate tähelepanu võinuks äratada, oli avaldatud ajalehes Eesti Kirik.

Konverents vaagis agendat
Jaanuarikuu tähtsamate sündmuste hulka kuulus 21.–23. jaanuarini aset leidnud usuteadlaste konverents Tartus. Kohale oli tulnud umbes 70 õpetajat ja üle 20 külalise. Konverentsi avas piiskop J. Kukk. Leinalauluga mälestati möödunud aastal surma läbi lahkunud õpetajaid.
Konverentsil vaadati läbi uue agenda kavandid. Selgitavate ettekannetega esinesid prof Johan Kõpp, prl Miina Hermann (Härma) ja prof Johannes Biehle Berliini ülikoolist. Prof Kõpp analüüsis agendat peensusteni, leides nii mõndagi, mida vaja veel parandada. M. Härma rääkis laulu tähtsusest jumalateenistusel, leides, et laul olgu lihtne ja südamlik. Prof Biehle pani südamele, et agenda peab olema ühenduses ajaloolise luteri usu pärandiga. Ta soovitas lisada introituse ja armulaua seadmist toimetada lauldes. Prof Bieh­lele tehti ettepanek osaleda liturgilise komisjoni töös, milleks ta ka nõusoleku andis.
Pikemalt vaieldi ristimärgi tarvitamise üle armulaua liturgias, nähes selles katoliku kiriku tava, mille M. Luther olevat eemaldanud. Samas peaks ristimärk olema meie jaoks armas sümbol.

Teeneka helilooja juubel
12. jaanuaril sai 70aastaseks helilooja Aleksander Läte. Meister ise viibis sel ajal Prantsusmaal Nizzas tervisvetel, mis aga ei takistanud tema sünnipäeva tähistamist kodumaal. 12. jaanuaril oli Tartu Naislaulu Seltsis tema juubeliõhtu, mille avas päevakohase sõnavõtuga Miina Hermann. Lätte noorpõlvest rääkis Puhja köster R. Peerna, kes ise Lätte juhatusel Puhja mängukooris kaasa mänginud. Haaravalt kõneles prof M. J. Eisen ajast, mil eestlaste endi helitööd hakkasid Tartus kõlama. Kontsertosas esitasid Lätte loomingut sega- ja naiskoor.
Kiriku ja kirikumuusikaga oli Läte seotud juba varases noorpõlves. 1880–1882 valmis tal nüüdseks kaduma läinud kantaat «Aasta viimne õhtu» («Looja vägevuse tööd»), mis kanti ette Puhja kirikus uue oreli õnnistamise puhul.
1883 kandideeris ta edukalt Nõo kiriku köstri-organisti ametisse. Nõo vaimsele ilmele vajutas sel ajal pitseri luuletajast pastor Martin Lipp, kes oskas rahvast kirikuga siduda ja ise kohe asutatavas kooris kaasa laulma hakkas.
1891. a üldlaulupeo ajaks oli Läte juba nii tuntud, et ta valiti D. Wirkhausi ja A. Wiera kõrval orkestrite üldjuhiks. Ühtlasi kanti sel laulupeol ette tema samal aastal valminud, Martin Lipu sõnadele kirjutatud «Au kuningas» («Väravad säravad») segakoorile, meeskoorile ja orelile.
IV üldlaulupeo mõjuvaima lauluna sai see planeeritud ka 1933. a üldlaulupeo kavva. 1900. a A. Suurkase vaimulikule tekstile kirjutatud «Tänu ja kiituse» esiettekanne toimus 1923. aasta üldlaulupeol. Lätte loomingust leiame veel teisigi vaimulikke helitöid, näiteks Martin Lipu sõnadele loodud «Jõuluöö», «Jõulu pühaks» jt.

Rõõmu ja lohutust muusikast
12. jaanuaril andis Tartu Jaani kirikus kontserdi Uspenski kiriku koor Aleksander Korovnikovi juhatusel. Suur vene kirikukoor ilmutas kaunist häälematerjali, millest koorijuht oli kauaaegse eduka tööga hästi kõlava koori vorminud. Esituses oli kergust ja liikuvust, huvitavaid nüansse ja varjundeid tooniandmisel. Silmatorkavalt head olid bassid. Solistidest väärisid erilist esiletõstmist H. A. Tamme bass ja A. Kruglovi bariton.
30. jaanuaril tähistas oma 70. sünnipäeva ja 50aastast koorijuhina tegutsemist Palamuse köster Jaan Linno. Juubilar oli pärit Voldi Lombi talust, hariduse saanud kohalikus valla- ja Äksi kihelkonnakoolis ning Tartu elementaar­koolis. Pidanud mitmel pool koolmeistri ametit, valiti ta 1917 Palamuse köstriks.
Orelimäng Palamuse kirikus oli tema Tartu Kõrgemas Muusikakoolis õppiva tütre Hildegardi hoole all. Sünnipäeva õhtul oli Palamuse kirikus õpetaja A. Keremi eestvõttel laulukoori osavõtul pidulik jumalateenistus, millele järgnes köstrimajas ühine koosviibimine.
31. jaanuaril asutati Rakveres õpetaja Ederbergi algatusel Rakvere Eesti ev-luteri koguduse noorte ühing. Ühingu eesmärgiks seati koondada neid noori, kes tahavad pidada oma õnnistamispäeva tõotust ja levitada jumalariiki noorte seas. Otsustati asutada ka noorte laulukoor.
Lõpuks ka üks kurb sõnum. 22. jaanuaril lahkus igavikku eestirootslaste tuntud ühiskonnategelane ja koguduse juhtiv jõud Hans Pöhl. Kadunu oli sündinud 15. augustil 1876 Noarootsis. Ta oli olnud Eesti Maapäeva liige ja kuulunud Kristlikku Rahvaerakonda. 26. jaanuaril oli Rootsi kirikus tema leinajumalateenistus, mida pidas Rootsi õpetaja Engström. Leinateenistust kaunistasid üks rootsi ja kaks eesti koori.

Mati Märtin

See käsk on meil temalt endalt, et kes armastab Jumalat, armastagu ka oma venda.
(1Jh 4:21)