Esileht » Elu ja Inimesed » Kultuurielu »

80 aastat tagasi

06.08.2008 | | Rubriik: Kultuurielu

30. juunist 2. juulini oli Eestimaa IX üldlaulupeo võimuses. Vaimulikud laulud, mis siiani ikka laulupidudel olid kõlanud, said seekord kavast «välja visatud». Küllap arvati, et riik on juba nii tugev, et Jumala abi pole enam tarvis. Nii nagu praegugi. Tuttav lugu, eks ole?
Peol vaimulik muusika siiski kõlas. Tallinna Kaarli kirikus kandis linnade ühendkoor ette Händeli oratooriumi «Messias». Tõsi küll, mõneti kärbitud kujul, mida aga oli tehtud erilise vastutustundega. Juhatas prof August Topman, «kes kogu hingega selle suremata töö läbi viis», nagu kirjutas ajaleht Vaba Maa. Õieti esitati oratooriumi kolm korda: kaks korda maksuta laulupeo tegelastele ja üks kord raha eest muule publikule. Ettekanne oli Topmanile vääriliselt kõrgel tasemel. Naishääled suutsid vaevata saavutada kõrgusi, koloratuurid tulid kergelt välja ja forted olid lopsakad.
Solistidest saavutasid lugupidamist vääriva esituse tenor Karl Ots ja meie tuntuim oratooriumilaulja, mahedahääleline bariton Karl Viitol, kuid midagi halba ei öeldud ka sopran Paula Brehm-Jürgensoni kohta. Kaastegevad olid suur sümfooniaorkester ja Enn Võrk orelil. Ühendkoori moodustasid Estonia Muusika Osakond, Haapsalu muusikaselts Heli, Miina Hermanni Lauluselts, Tallinna Meestelaulu Selts ning Rakvere ja Tallinna Jaani kiriku koorid. Sellest oli näha, et ka väljaspool pealinna leidus võimekaid koore, kes sellise suurteosega hakkama said. Kirik oli rahvast seinast seinani täis ja kiriku ümbrus samuti, sest sinnagi tungisid läbi avatud uste «Messia» jõulised helid.
Kuid laulupeo ajal, 1. juulil oli Tallinna Jaani kirikus veel üks vaimulik kontsert. Selle andis meie vennasrahva üleeuroopalise kuulsusega segakoor Suomen Laulu. Sellel kontserdil kõlasid ka moodsama helikeelega laulud. Rahvast oli seekord aga vähevõitu. Võib-olla oli põhjuseks kontserdi hiline (kell 21.30) algus.
Avaldati austust
Laulupeo lõpusõnad kuulusid aga meie kirikumuusika ühele eestvõitlejale, Lauljate Liidu esimehele A. Topmanile, kes ütles: «Kümne aasta jooksul oleme suuresti suutnud tõsta meie laulukultuuri. Kord, omal ajal, leidus meie keskel kangelaslik mees, kes julges öelda võõrale võimule, et antagu meile kümneks aastaks omavalitsust ja teie ei tunne meid enam ära. Ning saatus on tahtnud, et seesama julge kodanik on praegu meie riigivanem.»
See oli austusavaldus Jaan Tõnissonile.
Austust vääris juulis ka Tartu ülikooli kasvatusteaduse professor ja filosoofia audoktor Peeter Põld, kellel oli kätte jõudnud 50. sünnipäev. Juubilar oli õppinud Tartu ülikoolis usuteadust ja lõpetanud õpingud cand. theol. kraadiga. Küll ei hakanud ta pastoriks, kuid jäi siiski usu- ja kirikuelu lähedusse. Ta oli ülikooli kiriku teise pihtkonna agaramaid korraldajaid, kirikupäeva ja vaimuliku ülemkohtu liige. Usulis-kõlblist tööd tegi ta Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi keskkoolis ja Kristlikus Noortemeeste Ühingus ning oli tähtsamaid karskusliikumise eestvõitlejaid.
Kaarma kogudus oli kokku tulnud 26. augustil, et austada oma endist õpetajat Friedrich Ederbergi, kes oli siin töötanud aastatel 1885–1902. Sealt läks ta suurema koguduse peale. Oli olnud Võru ja Valgamaa praost. Ligi 70aastasena oli ta eelmisel sügisel pensionile jäänud. Kaarma oli aga tema «esimene armastus» ja side oma esimese kogudusega oli jäänud püsima kogu tema ametiajaks. 1907. aastal, kui tähistati kiriku valmimise 500. aastapäeva, oli ta rõõmupäevast osa võtmas. Nüüd oli ta siis piiblipühal tulnud oma endist kogudust vaatama ja jutlustama piibli tähtsusest. Kirik oli rahvast täis, tuldud oli ka naaberkihelkondadest. Jumalateenistust kaunistas koguduse laulukoor.
Üritusterohke 29. juuli
Jüri kihelkonna noorte püha 29. juulil algas jumalateenistusega Jüri kirikus. Jumalateenistusel kõnelejate hulgas oli ka üliõpilane Rudolf Põldmäe, kes kutsus noorsugu üles kõlbelisusele, mis on parimaks pandiks tugeva isiksuse kujunemisele. Kirikus esinesid kihelkonna ühend-puhkpilliorkester ja segakoor. Nende laul ja mäng kõlas puhtalt ja kaasakiskuvalt. Oli näha, et Jüri kihelkonna noored armastavad muusikat ning on sel alal aasta kestel palju edasi arenenud. Jumalateenistusele järgnes üldine noorte pidu Lehmja ilusas tammikus. Ilusa ilma tõttu oli osavõtt noorte päevast elav.
Samal päeval õnnistati Tallinnas pärast remonti sisse evangeeliumi palvemaja. Remont oli kestnud poolteist kuud. Nii suurt rahvahulka, kui sel puhul oli kokku tulnud, ei suutnud avar palvela mahutada, osa pidi jumalateenistust õues kuulama. Vägevalt kõlas alguslaul «Nurgakivi, kes Sa kannad oma püha kogudust», mida mitmetuhandeline kogudus vaimustusega laulis. Talitust toimetas palvemaja asutaja pagar Wilhelm Wieckmanni poeg õpetaja Arnold Wieckmann.
Tervitajaid oli tulnud üle kogu Eesti. Kõlas koorilaul. Lõpukõne pidas köster Mädasson teemal «Puhas on palvela, olgu ka meie süda puhas». Palvela nägi tõepoolest puhas ja ilus välja. Õlivärviga kaetud seinad ja lagi hiilgasid elektritule valgel. Hoone oli püstitatud aastal 1881. Hiljuti oli ehitatud lauljatele lava ja muretsetud harmoonium laulude õpetamiseks. Muidugi oli palvelas ka orel.
29. juulil õnnistati Polli mõisa lähistel metsalaagris kõnede ja muusikaga Karksi kaitsemaleva lipp. Seda tehti nii luteri (Valga Peetri ja Luke kiriku õpetaja A. Tammik) kui ka õigeusu (preester Allik) kombe järgi.
Mahehäälne trompet ja hädine orel
Jätkusid venekeelsed jumalateenistused Petseri uues luteri kirikus. Osa võttis neist kuni paarsada inimest. 8. juulil oli siin aga venekeelne kontsert-jumalateenistus Petseri kloostri ja maakonna kooride ning 7. jalaväe rügemendi orkestri kaastegevusel, mida oli kuulama tulnud 500 inimest, sealhulgas ka eestlasi. Vene leht Vesti Dnja andis kontserdile kiitva hinnangu.
5. augustil oli Tallinna Kaarli Lauluselts Johannes Jürgensoni (Juhan Jürme) juhatusel Rapla kirikus muusikat tegemas. «Oli meeliülendav siin sarnaseid paremaid palasid kuulda, iseäranis kunstniku ettekandeid orelil ja ilusaid, mahedaid helisid trompeedilt, mis siin rea aastate järele täiesti haruldane ja uudis suuremale hulgale kuulajatele,» kirjutas tollane ajaleht Eesti Kirik. Samas nuriseti aga Rapla kiriku oreli üle, mille koht olevat kolikambris või muuseumis. Ja tõesti, ega ta suurele ja uhkele kahetornilisele Rapla kirikule enam ei kõlvanud küll. Selle hääl oli nii vilets, et häda ja hale oli seda organisti sõrmede all kuulda. Jumalateenistustestki jääks ülevam mulje, kui orel korras oleks. Osavõtt kontserdist oli keskmine.
19. augustil korraldasid Rakverest pärit usuteaduse üliõpilased W. Sakseni eestvõttel oma kodulinnas Kristliku Üliõpilaste Ühingu äratusjumalateenistuse laululehtedega. Kuigi oli ilus ilm, mis rohelisse meelitas, oli ilmunud nii palju rahvast, et istekohtadest tuli puudus. Eriti palju oli kooli- ja üliõpilasi, kes oma suvevaheaega Rakveres veetsid. Lauldi oreli saatel. Jutluse pidas kandidaat R. Jõgis Jürilt.
Sügis oli tulemas ja põllumeestel tööaasta lõpp lähenemas. 19. augustil peeti lõikuspidu Kurna vallamaja juures. Osavõtt oli elav. Iseäralik oli see, et üritus algas vabaõhu-jumalateenistusega, mille pidas Jüri koguduse õpetaja. Pühalikku talitust ülendasid kohaliku segakoori laulud ja see jättis hea mulje. Pidusöögi algul lauldi «Oh võtkem Jumalat». Pidusöök lõppes palvega. Kurna põllumehed andsid Loojale tänu selle eest, mis ta neile oma heldusest oli andnud.
Mati Märtin

See käsk on meil temalt endalt, et kes armastab Jumalat, armastagu ka oma venda.
(1Jh 4:21)