80 aastat tagasi

Märts 1927
Märtsis jätkus prof Artur Kapi austamine, kes oli 28. veebruaril saanud 50aastaseks. Põhiliselt küll ilmaliku muusika looja, andis ta kaaluka panuse ka vaimulikku muusikasse. Seda nii helilooja kui ka interpreedina.
Esimese kirikliku helitööna valmis tal 1896. aastal pärast Peterburi konservatooriumi fuugaklassi lõpetamist Terijokil suvitades f-moll orelisonaat.
Oratooriumi ootel
Kuigi 18aastase alles kujunemisjärgus noormehe töö, ilmutas see tähelepanu väärivat muusikalist andi, arenenud kunstimeelt ja vormikäsitluse oskust. Sellele järgnesid 1897. aastal Taaveti laul nr 92 meeskoorile ja nr 100 segakoorile ning prelüüd ja fuuga orelile, samuti 1902. aastal Suure-Jaanis kirjutatud koraalivariatsioonid orelile «Su poole, Issand».
Vaimuliku muusika kirjutamine jätkus ka meistri Astrahani-perioodil. Seal valmisid «Viimne piht» viiulile oreli saatel ja «Andante religioso» metsasarvele ja orelile. Orel on kaastegev ka tšellole ja orkestrile kirjutatud «Prelüüdi» ettekandel. «Vaimulik aaria» oreli saatel valmis juba kodumaal Liivamäel suvitades. Praegu aga ootas rahvas pikisilmi tema oratooriumi «Hiiob» valmimist. Juba aastaid ootas. Teos ei tahtnud aga kuidagi valmis saada. Aga kui ta siis lõpuks valmis sai…, kuid ärgem rutakem ette.
Meistri juubeli puhul korraldas Üle-Eestilise Noorsoo Ühenduse Tallinna osakond 11. märtsil Estonia kontserdisaalis kontserdi, mille kava oli valdavalt pühendatud sünnipäevalapse loomingule. Kontserdi algul kõneles prof August Topman Kapist kui koorilaulude loojast. Kapi vaimulikust loomingust esitas A. Topman tema koraalivariatsioonid orelile. A. Kapi sümfoonilistest helitöödest korraldati aga 25. märtsil sümfooniakontsert.
Johannes Damaskusest
16. märtsil korraldas Tallinna Jaani koguduse laulukoor Estonia teatri proovisaalis kontserdi, mille esimene osa koosnes Enn Võrgu ilmalikust muusikast. Kontserdi teine osa oli pühendatud Rudolf Tobiase loomingule. Ülevaatliku kõne Tobiase loomingust tegi prof August Topman, ettekandele tuli aga kantaat «Johannes Damaskusest», kus kaastegevad olid pr A. Tamm, prl Intal, hr V. Posiman ja hr R. Holst, Jaani koguduse laulukoor ja ringhäälingu sümfooniaorkester. Orelipartii esitas prof A. Topman. Juhatas Enn Võrk.
«Johannes Damaskusest» tuli eraldi ettekandele veel 19. märtsil Jaani kirikus.
Koorikontserte oli aga märtsis teisigi. Nii kandis Ilo lauluseltsi koor 25. märtsil Dionyssi Orgussaare juhatusel ette itaalia helilooja Enrico Bossi teose «Canticum canticorum», mis Salomoni ülemlaulu pidi tähendama. Solistid olid Kusminina ja Aleksander Arder. Teos pidi Suurel Reedel Tallinna Toomkirikus kordamisele tulema.
Pärnu juubeldas
Pärnu Eliisabeti koguduse 1. pihtkonna õpetaja Johannes Hasselblatt pühitses 18. märtsil oma 40. ametiaastat. See oli suurpäev terve koguduse elus. Varahommikul tõi linnamisjoni laulukoor juubilarile laulutervituse. Enne kella 10 saabusid õpetajat õnnitlema pihtkonna esindajad. Diviisi puhkpilliorkester mängis «Oh võtkem Jumalat».  Rahvast tungil täis kirik oli vanikute, ilupuude ja lilledega maitsekalt kaunistatud.
Liturgiat pidas õpetaja A. Grünberg, jutlustas Saarde õpetaja Torrim. Esinesid kiriku koor ja diviisi orkester. Juubilar oli sündinud 22. septembril 1861 Võru praostkonnas praosti pojana, Tartu ülikooli usuteaduskonna lõpetas 1887. aastal, vaimulikuks ordineeriti 20. märtsil 1888.
18. märtsil pidas Türi kogudus oma peakoosolekut, mis algas palve ja lauluga. Koosolekul tõdeti, et suurematel pühadel on koguduse laulukoor köster-organist J. Veeberi juhatusel hea eduga esinenud.
Petseris teenistused vene keeles
25. märtsil oli peakoosolek Tartu ülikooli koguduse lauluseltsis Cantate Dominum. Siingi sai laulukoor kiita, tal oli olnud esinemisi kohati isegi kaks korda päevas ja seda uue kavaga. Momendil oli seltsil liikmeid 70, kuid see arv tõotas suureneda. Auliikmeks ja auesimeheks valiti prof dr H. B. Rahamägi, auliikmeks ja aujuhatajaks aga prof A. Topman.
Petseri luteri kirikus hakati jumalateenistusi pidama ka vene keeles. Jõuluõhtul oli olnud liturgiline teenistus, millest võttis osa ligi 200 inimest. 26. veebruaril oli venekeelne jutlus, millel osales 80 inimest, 4. märtsi jumalateenistuseks oli kohale tulnud 200 inimest.
Lauldi luteri kiriku laule vene keeles. Iseäranis olid nendest jumalateenistustest huvitatud setud. Teenistusi pidas stud. theol. E. Puusepp.
Mati Märtin