80 AASTAT TAGASI

17. veebruaril 1227 vallutasid ristisõdijad Eesti saared ja meie rahvas kaotas oma vabaduse. 20. veebruaril kogunes selle 700 aasta taguse sündmuse meenutamiseks Estonia kontserdisaali ligikaudu 2000 inimest. Esimesena kõneles kultuur-ajaloolise seltsi esindajana hr Põrk, kes andis ülevaate 700 aasta tagustest sündmustest.

Pärast kõnet kustutati elekter ja süüdati leinaküünlad. Publiku kaastegevusel lauldi «Isamaa ilu hoieldes». Järgnes kindralleitnant Johan Laidoneri sõnavõtt. Õhtut kaunistasid Robert Peenemaa viiuliettekanded ja koorilaul.

Vana-aasta õhtul 1926 mõranes Palamuse kiriku kell. Uus kell telliti Tartust Teguri vabrikust ja juba 20. veebruaril 1927 pühitseti uus nägus ja kõlarikas kell «ametisse». Pühitsemiseks oli kell toodud altari ette. Tornis mängiva Palamuse Tuletõrje Seltsi pasunakoori muusika saatel mindi kirikusse.

Sissejuhatuse tegi noor õpetaja A. Kerem. Kella pühitses ja jutluse ütles assessor B. Rahamägi. Jumalateenistust kaunistas lisaks orkestrile veel Palamuse Lauluseltsi koor I. Linno juhatusel, orelil mängis H. Linno. Külmale ilmale vaatamata oli kirik rahvast puupüsti täis.

Väärilise koha Eesti muusikaelus oli endale võitnud lauluselts Ilo. Nelja aasta jooksul oli mitu korda hea eduga ette kantud Mozarti «Reekviem». Seekordselgi ettekandel oli Estonia kontserdisaal rahvast täis.

Koor oli paisunud juba rohkem kui 100-liikmeliseks, kasvanud oli ka lauluoskus, naislauljate hulgas tundus olevat üsna palju koolitatud hääli. Orkestri ja koori hoidis tasakaalus ja hoolitses solistide saate eest Dionyssi Orgussaar. Eriti hästi kõlas «Sanctus». Solistidest paistsid silma Karl Ots ja Hella Jurikson. Mathilde Lüdig-Sinkeli hääl seekord kähises, raskusi oli tal ka kõrgete nootidega. Rohkem paindlikkust sooviti bassipartiid laulnud Sergei Hermannilt.

7. veebruaril pidas oma korralist peakoosolekut Tallinna Kaarli Lauluselts. Peaasjalikult oli lauldud vaimulikku muusikat. Aasta jooksul oli antud kolm iseseisvat kirikukontserti, millele lisandusid kontsert-jumalateenistused. Kokku tuli aasta jooksul mitmesuguseid esinemisi 38. Osa oli võetud Tartu maakonna laulupeost ja Nõmme laulupäevast. Eeloleval suvel ootas ees Sakalamaa IV laulupidu Viljandis. Uude juhatusse valiti A. Sassi, J. Sori, E. Kreimann, K. Evert, M. Lehe ja A. Põder.

Kaarli kiriku orelil andis aga veebruaris kontserdi end juba tuntuks mänginud organist Paul Pressnikoff (Indra). Kava oli sisukas. Juba K. Hoyeri «Variatsioonid» panid end kuulama. Kunstnik oskas registreid mõjukalt kombineerida, kusjuures eriti ilusalt kõlas tšelesta. Segaseks jäi registratsioon vaid Mozarti «Fantaasias». Kontserdi andjat toetas tenorilaulja Tenno Vironi, kes esitas efektse, aga kirikusse mitte sobiva hümni C. Saint-Saensi ooperist «Simson ja Delila». Esines ka tšellist prof Raimond Bööcke. Tema tšello «laulis täielt, laiaulatuslikult ja südamessetungivalt», nagu kirjutas arvustaja Emil Bormann Päevalehes.

Iseseisvuspäeva õhtul esinesid bassilaulja Hans Siimer ja organist Elmar Rossman Viljandi Jaani kirikus. Hõreda publiku ees kanti oma kava ette «õige mõjurikkalt». Esitatu hulgas oli ka J. S. Bachi orelikontsert a-moll. Ka teistes oreliteostes valitses täiuslik pillivaldamine. Lauludest oli kordaläinum aaria Händeli oratooriumist «Judas Maccabäus», kus laulja ja organist rõõmustavalt ja kaasakiskuvalt suutsid mõjuda. Tunnustustväärivalt kanti ette veel N. Rimski-Korsakovi tundmusrikas «Prohvet» ja L. v. Beethoveni «All hauas pimedas». Muusika nautimist takistas siiski külm, kütmata kirik.