Esileht » Online » Online artiklid »

7.05 Ruumihädas Kaarli kirik uuristab maa alla suure keldri

07.05.2008 | | Rubriik: Online artiklid

 Tallinna Kaarli kirik

Millal kaevamiseks läheb, kui palju see maksab ja kust raha tuleb, pole veel paika pandud.

Maa-alune juurdeehitus lisaks senistele ruumidele külaliste garderoobi, tualettruumi ja näitusesaali.
“Vaevleme praegu suure ruumipuuduse käes, seetõttu oleks lisaruume hädasti tarvis,” rääkis Kaarli koguduse asjadevalitseja Sven Torpel. Ekspositsioonisaalis leiaksid koha ühtaegu kirikuhõbe, küünlajalad, eri aasta-käikude piiblid ja koguduse kauaaegse õpetaja pastor Aleksander Kappi silinderkübar.

Praegu uuritakse kiriku vundamenti, et ruumidele sobivaim asukoht leida. Uued ruumid tulevad Torpeli sõnul kindlasti maa alla ja kiriku välisilmes ei tohiks see muudatusi kaasa tuua. Pole veel selge, kas ruumid hakkavad asuma kiriku all või peab need rajama maa alla hoone piiridest väljapoole.

Kirikus on praegu ligi 1300 istekohta, jõulukontsertide ajal mahub pühakotta üle 3000 inimese. Ruutmeetreid oleks tulevasel ehitusel umbes poole Kaarli kiriku jagu.

Peale ruumipuudust leevendava laienemise vajab remonti ka kiriku 1923. aastal Ludwigsburgis Württembergis ehitatud orel, mis oli toonases noores Eesti Vabariigis esimene omataoline esinduslik muusikariist ja pidi avaldama tugevat mõju kogu riigi muusikakultuurile.

Orel tahab remonti

“Pidasime just oreli 85. aasta-päeva, kuid senini pole teda kompleksselt korrastatud,” vajab helilooja ja koguduse kunagise organisti Mihkel Lüdigi häälestatud pill asjadevalitseja sõnul hädasti kapitaalremonti.
Järgmises remondietapis värvitaks Sven Torpeli sõnul uuesti ka kirikusaal ning restaureeritaks aknad. Möödunud aasta alguseks jõuti ühele poole kiriku siseakende vahetamisega, mis parandas hoobilt kiriku akustikat. “Liiklusmüra ei kosta enam sisse, nüüd saab muusikat lindistada ka päeval,” ütles Torpel.

Paar aastat tagasi valmistasid muret ka Johann Köleri altarimaalile ilmunud praod, kuid pärast remonti pole need süvenenud. Remondi käigus on kindlasti kavas maali puhastada.

Kuigi täpseid kalkulatsioone pole asjadevalitseja sõnul veel tehtud, hindas ta kõigi plaanitud tööde maksumuseks orienteerivalt 30 miljonit krooni. Rahastamisel loodetakse nii kultuuriministeeriumile, Tallinna linnale, Euroopa Liidu tõukefondidele kui ka oma kogudusele ja annetajatele.

Millal remont valmis saab, pole veel selge. Ilmselt 2011. aastaks kultuuripealinna tähiseks valmis veel ei jõuta.

Ootavad selget projekti

•• Tallinna kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitse osakonna juhtivspetsialist Henry Kuningas jäi rahastamisest rääkides ettevaatlikuks. “Kuna projekt on veel algusfaasis, siis arutame kõigepealt kiriku endaga ning ootame neilt konkreetset projekti,” ütles Kuningas. Kirikutel on võimalus taotleda linnalt raha projekti “Tallinna kirikurenessanss” raames, mille eesmärgiks on kirikute restaureerimine, kultuuriväärtuste konserveerimine, kirikute tornide, kabelite ja krüptide avamine ja parem eksponeerimine. Kuivõrd allaehitus ei hõlma restaureerimistöid, siis eelnimetatud projekti raames ilmselt raha taotleda ei saa.

••Muinsuskaitseameti restaureerimisosakonna spetsialistile ja riikliku programmi “Pühakodade säilitamine ja areng” koordinaatorile Sille Sombrile tulid Kaarli koguduse plaanid üllatuseks. “2009. aasta taotlusvoor on juba lõppenud, praegu kogume taotlusi 2010. aastaks,” ütles ta.

••Ka kultuuriministeeriumist öeldi, et nende poole pole rahastamispalvega veel pöördutud.

Eesti Päevaleht, 7. mail 2008

See käsk on meil temalt endalt, et kes armastab Jumalat, armastagu ka oma venda.
(1Jh 4:21)