650aastane kirik on Märjamaa ema

Ussimaarjapäeva eelõhtul kõneldi Märjamaal neitsi Maarjast, kiriku nimipühakust.

«Märjamaal pole märga, Kullamaal pole kulda ja Vigalal pole viga,» ütleb rahvatarkus. «Siin pole niigi palju vett, et pardipoegi ujutada,» tõdeb kunagine Märjamaa koolipoiss arhitekt Edgar Johan Kuusik.
Märjamaa on nime saanud kiriku järgi, kirik omakorda kaitsepühaku neitsi Maarja järgi. Kirik on Märjamaa ema. Vanim teadaolev allikas Meriema kiriku kohta pärineb 25. märtsist 1364 paavst Urbanus V-lt. Samast päevast tunneme oma esimest vaimulikku – toomhärrat ja kantorit Cerlacus de Castellat (Gerlich von Costelen).
650 aastat hiljem, neitsi Maarja sündimise püha eelsel päeval, 7. septembril pidas Märjamaa Maarja kogudus oma suurt sünnipäeva.

Maarja lilled ja laulud
Märjamaa kiriku altarimaalil (autor Uno Roosvalt) seisab Jeesuse paremal käel neitsilik Maarja, valged liiliad süles. Sünnipäeva puhul oli dolokivist altargi valgete liiliatega kaunistatud. Hommikusel missal pidas tuumaka eestikeelse jutluse Soome sõpruskoguduse emeriitvaimulik Tapio Hiltunen, liturgina teenis koguduse õpetaja Illimar Toomet, psalmi laulis ja pilli mängis Aet Reinhold.
Pidupäevamissa lauldavad osad (Kyrie, Sanctus jt) ning mitmed neitsi Maarjale pühendatud gregooriuse laulud kõlasid ladinakeelseina Tartu Maarja koguduse kirikumuusiku Helika Gustavson-Rätsepa võrratus esituses. Puhas selge a cappella inimhääl heledas päikeseküllases keskaegses kirikus, mille interjöör on rõhutatult askeetlik ning akustika suurepärane, tõstis kirikuliste hinged maapinnast kõrgemale ning lõi tajutava silla eelnevate sugupõlvedega.

Meid on palju
Teadmine, et meid, ristiinimesi, on praegu ja läbi sajandite väga-väga palju, sai kinnitust Märjamaa kogudusemajas kohvilauas istudes ning tervitusi ja ettekandeid kuulates. «Väikese õena» õnnitles oma «suurt venda» Märjamaa vabakoguduse pere.
Raahe koguduse Eesti sõprusrühma juht Mari-Kaarina Hiltunen koos pastorist abikaasa Tapioga andis üle Märjamaa pühapäevakoolilastele mõeldud kingituse, fotokaamera. Põlvest põlve edasi kanduvale sõprusele juhtis tähelepanu Kari Malkamäki, kes saabus Märjamaale koos oma ema Ritvaga, Vihanti koguduse õpetaja Esa Malkamäki lesega.
Sõpruse vilju said kohalviibijad oma silmaga kaeda – viibiti ju endiste vaimulike Priit Rannuti ja Esa Malkamäki ajal ehitatud ning õpetaja Illimar Toometi, Kari Malkamäki ning mitmete eesti ja soome sõprade ühisjõul värskelt värvitud õdusas hoones. Kingituseks tõi Malkamäki pere 230aastase Vihanti kiriku pildi. Meie naaberkihelkonna ja kaasjuubilari Kullamaa esindaja oli külakostiks toonud Kullamaa kihelkonna ajaraamatu ja killukese Kullamaa suurepärase oreli kõlast – Hugo Lepnurme omaaegse heliplaadi CD-versiooni.

Pühast perekonnast ja õndsusloost
Põlva Püha Neitsi Maarja koguduse õpetaja Toomas Nigola ettekanne «Püha perekonna eeskuju» käsitles perekonda kui üht kõige olulisemat asja maailmas ning juhtis tähelepanu katsetele perekonna mõistet ümber defineerida ja «progressiivse», ajaloos senitundmatu sisuga täita. Just praegu vajame ideaali: puhtust, armastust, mõistust, usaldust ja truudust. Püha perekond toimis nii põnevuses kui rutiinis, argielus ja -toimetustes.
Pühakirja sõnum pole muutunud: ka tänapäeval, mil ustavuse ja omakasupüüdmatuse ideaali asemel laiutab nautlemiskultus, võib ja saab perekond olla püha kõiges, olgu ümbritsevad olud millised tahes.
Illimar Toomet kõneles neitsi Maarjast õndsusloos. Piiblis on esimene viide Maarjale 1. Moosese raamatus ning viimane Johannese ilmutuse raamatus. Maarja jah-sõna tühistab Eeva ei, märgib saatana võimu lõppu ning uue maailma algust. Jumal saab lihaks viljastumisel. Inimenegi saab inimeseks üheksa kuud enne ilmale sündimist, samast hetkest saab naisest ema.
Kõigeväeline Jumal, Looja, laseb end emaihus kanda sinna, kuhu Maarja tahab minna, paneb oma ilmumisega inimesed hõiskama ja hüppama (Lk 1:41–42). Maarja kuulsa lause: «Mida iganes tema teile ütleb …» (Jh 2:5) mõjul tekib jüngritel usk Jeesusesse. Igavikus teeb Maarja sedasama, mida teisedki pühad: armastab Jumalat ja ligimest, ülistab Jumalat ja palvetab inimeste eest.

Ajaloo killud
Aet Reinholdi ettekanne «Märjamaa koguduse 650 aastat» võttis kokku ühe Läänemaa kihelkonna rahva rännaku läbi aja. Koguduse lugu kildhaaval kokku panna polnud lihtne, sest Märjamaad pole hellitatud: kirik on sõdades kannatada saanud (viimati 1941), koguduse arhiivid on põlenud jne.
Kuid Jumal on olnud meile armuline: andnud häid karjaseid, tõstnud katku tagajärjel 80% rahvast kaotanud koguduse taas jalule ja kinkinud vaimulikke ärkamisi, lubanud täielikult purustatud ja linalaona kasutatud kiriku jälle üles ehitada (vt lisa Märjamaa koguduse kodulehelt ja äsjailmunud kogumikust «Märjamaa 650»).
Pidupäev lõppes neitsi Maar­ja sündimispüha eelõhtu vespriga. Sel päikselisel õhtupoolikul ei kurvastanud Märjamaa kiriku olematu oreli vaikimine kedagi. Kaunilt tõusid iidsest kirikust taeva poole ladinakeelne laul ja 650aastase Märjamaa Maarja koguduse palved.
Aet Reinhold,
Märjamaa Maarja koguduse liige