* * *

03.04.2008 | | Rubriik: Määratlemata

Vaata, sirutun Su valguse ette justkui võõra jõuga ning eemale lükkan kõik, millega ennast peitnud olin. Ei tea, kui kaua ma uinusin ja viimaks kõik vaikseks jäi mu sees. Kuipalju kordi ma peitust mängisin SINUGA ja pugesin varjule, kuid Sa pidasid mind meeles ajani, mis on Su oma. Ei osanud loota, et mu soontes on peidetud lehed, ning maalid need smaragdroheliseks ja ehid malahhiidiläikega. Kaunistad sarderi ja merevaigukulla pruuni varaõhtu päikesevärviga. Vaata, SIRUTAN Su poole ja hoian kinni juskui võõra jõuga ning kasvan Su aias, mulle koduses paigas.

Arho Tuhkru

See käsk on meil temalt endalt, et kes armastab Jumalat, armastagu ka oma venda.
(1Jh 4:21)