3.09 Ruhnu kirikud UNESCO-sse

21. augustil tegid muinsuskaitseameti peadirektor Kalev Uustalu, riigikogu liikmed Trivimi Velliste ja Mark Soosaar ning Rootsi hariduse seltsi esimees Uile Kärk-Remes tutvust muinsuskaitse alla kuuluva Ruhnu külaga. Arutelust küla tuleviku üle võtsid osa ka Ruhnu endine vallavanem Vello Kümmel ja praegune vallavanem Aare Sünter.

“Ükski asi ei ole lootusetu, aga tagasi vaadates on jäänud mulje, et Ruhnus jääb palju asju selle taha, et ei ole tegijaid,” arvas Kalev Uustalu. Viimane muinsuskaitseameti-poolne rahaline toetus anti osaliselt tagasi, kuna seda ei suudetud realiseerida.

Muinsuskaitsjate erilist tähelepanu pälvisid puukirik ja uuem kivikirik, nende juurde kuuluv kalmistu. Oma avalduses kultuuriministeeriumile, muinuskaitseametile ja riigikogu liikmetele soovitavad nad esitada Ruhnu kirikud ja kalmistu UNESCO maailmapärandi nimistu kandidaadiks.

1912. aastal ehitatud uue kiriku puitosi on toonesepad ja majasiklased hävitanud palju suurema hooga kui 1644. aastast pärinevat puukirikut. Viimast on hoidnud iidsed tarkused: ehitusel kasutati merevees leotatud ja hülgerasvaga töödeldud palke, kuid sellegipoolest vajab puukirik puidukahjurite vastu tõhusat kaitset.

Tähelepanu pälvisid Korsi talu kompleks, tuletorn Haubjerre mäel, samuti ajutise kaitse alla võetud Vanapaagi endise viipemajaka ja selle teenindushoone varemed Pärsis.

Korsi restaureerimine seisab

Tõsist muret teeb aastaid tagasi alanud Korsi talu restaureerimise soikujäämine.
Idee luua sellesse viimasesse tänini säilinud Ruhnu pikkmajaga tallu muuseum on takerdunud omandiküsimustesse ja ilmselt ka tõsise huvi ning initsiatiivi puudumisse.

Arutleti ka Eesti Evangeelsele Luteri Kirikule kuuluva pastoraadihoone edasise käekäigu üle – kas peaks selles jätkama kooli pidamist või mitte. Kindlasti vajab saarerahvas tänapäevast koolivõimlat ja sööklat, mille ehitamiseks on praeguse pastoraadihoonest koolimaja taga plats olemas.

Enamikku tunde saaks väikese õpilaste arvuga Ruhnu koolis pidada ka vanas hoones. Vajalik on aga maja restaureerimine, pidades silmas nii muinsuskaitse nõudmisi kui ka kooli vajadusi. Saart külastanud riigikogulaste arvates on mõlemaid eesmärke võimalik ühildada, vastavaid positiivseid näiteid on Eestis juba olemas.

Riigikogulaste avalduses seisab, et kuigi ainult raha ei aita mälestisi säilitada, on nii Muhu, Ruhnu kui ka teistel saartel paiknevate mälestiste säilimiseks vaja suurendada riigieelarvelisi toetusi. Ja mitte ainult pühakodadele, sest paljudel juhtudel on kõige suuremas hävimisohus just taluarhitektuur, maarahva hulgast võrsunud ja nimetuks jäänud meistrite looming.

Ruhnu puhul soovitavad riigikogu muinsuskaitseühenduse juhatuse liikmed kasutada 1. jaanuarist 2008. a kehtima hakkavat püsiasustusega väikesaarte seaduse muudatust, mis võimaldab sisse seada saarevahi ametikoha. Ruhnu saarevahi tööjuhendis võiks olla esikohal järelevalve mälestiste üle.

Meie Maa, 3. septembril 2007