* * *

Las vesi, mis vihmana laskub Su ülemistest paikadest, peseb mind.
Las vestavad piisad mulle oma rännakuist taevast maa peale.
Las vesi, mis jõuab pinnale sügavatest paikadest, värskendab meeli ja kaotab janu.
Las jutustavad ojad ning nired mulle asjust, mida oled Sina sügavustes ilmeliselt loonud, nõnda et seistes võin suruda varbad sooja mulda ja Su häält ära tundes tean, et kuulun nii maale kui ka taevale.