Esileht » Online » Online artiklid »

26.01 Tänapäeva Eesti religioonipilt

26.01.2008 | | Rubriik: Online artiklid

Eesti on küll väike, aga tema usulisel maastikul on asjatundmatul küllaltki keeruline orienteeruda. Ikka veel ei ole harvad need olukorrad, kus usklikud arvatakse olevat kõik n.ö ühe vitsaga löödud. Ei osata eristada ka erinevaid konfessioone ega teata nende põhilisi uskumusi. Sellest olukorrast aitab hädalise ja ka huvilise välja hiljuti ilmunud teatmik „Usulised ühendused Eestis“, autoriteks Ilmo Au ja Ringo Ringvee.

Sissejuhatuses osutavad autorid, et „maailm, milles me elame, on niihästi multikultuurne kui multireligioosne“, samuti sellele, et tänapäeva Eesti religioonipilt ei ole monoliitne, vaid meenutab kirevat mosaiiki, mis koosneb paljudest ning väga erinevatest suurematest ja väiksematest usulistest ühendustest. Väljaanne on koostatud üldinformatiivse ülevaatena ja mõeldud kasutamiseks ka üldhariduskoolides abistava õppevahendina ajaloo ning religiooniõpetuse tundides.

Usuvabaduse teostamise võimalusi tänapäeva Eesti vabariigis

Autorid annavad ülevaate sellest, millega tegeleb siseministeeriumi usuasjade osakond, tutvustavad kirikute ja koguduste seadust, ülevaade antakse kaplanaatide tööst (kaplanaat kaitseväes, kinnipidamisasutustes ja politseis, koolis), tutvustatakse religiooniõpetuse temaatikat, pühakodade programmi ja looduslike pühapaikade arengukava.

Autorite arvates on oluline meeles pidada, et mõiste “usuvabadus” sisaldab juba olemuslikult kahte poolust: vabadust uskuda ning vabadust mitte uskuda. Samuti ei ole usuvabadust võimalik reguleerida lõpuni, viimsete nüanssideni ainult seaduste ja määrustega.

Johannes Paulus II on rõhutanud: „Olukord, milles me tänapäeval elame, on ohtlik selle poolest, et oma vabadust kasutades tahame eirata eetilist mõõdet – see tähendab moraalse hea ja kurjaga arvestamist. Teatud arusaam vabadusest, mis praegu avalikus arvamuses laialdast toetust leiab, juhib tähelepanu eetilisest vastutusest kõrvale.

Tänapäeval rõhutatakse üksnes vabadust. Öeldakse: oluline on olla vaba, ilma igasuguste tõkete ja piiranguteta, et saaks toimida omaenda äranägemise järgi – mis pahatihti on tegelikult pelgalt tuju. Selge on see: niisugust liberalismi saab kirjeldada üksnes kui primitiivset. Ent see mõjub laastavalt.”

Kristlikud ja mittekristlikud usulised ühendused

Ülevaated on antud kristlikest ja mittekristlikest usulistest ühendustest Eestis. Kusjuures on ära toodud õpetuslik alus ja sakramendid, ülesehitus ja statistika ning vastava ühenduse tegevus Eestis.

Traditsioonilistele ja enam tuntud kirikutele, nagu Rooma-Katoliku Kirik Eestis, õigeusu kirikud (Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik, Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik), Eesti Evangeelne Luterlik Kirik, Eesti Metodisti Kirik jt, lisaks on infot ka vähem tuntud usuliste ühenduste kohta.

 Nii näiteks Karismaatiline Episkopaalkirik, mille kogudused Eestis asutati alles aastal 1996; Ukraina Kreeka-Katoliku Kiriku Kolmekäelise Jumalaema kogudus Tallinnas, asutatud Eestis 1991; Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku Eesti Kogudus (mormoonid).

Mittekristlike usuliste ühenduste all on ära toodud tuttavamatest Eesti Juudiusu Kogudus, Taarausuliste ja Maavalla Koda, samuti terve hulk idast pärinevaid maailmausundeid Eestis, nagu näiteks Krishna Teadvuse Eesti Kogudus ja mitmed muud.

Lisadena on raamatus ülevaade teoloogilistest õppeasutustest, väike seletav sõnastik, kirikute ja koguduste seadus. Ära on toodud statistilised andmed ja kontaktandmed, samuti valik kasutatud kirjandust.

Meie Maa, 24. jaanuaril 2008

ˇ

See käsk on meil temalt endalt, et kes armastab Jumalat, armastagu ka oma venda.
(1Jh 4:21)