Esileht » Online » Online artiklid »

22.12 Jõulud viivad kirikusse üle poole elanikest

22.12.2007 | | Rubriik: Online artiklid

Kõige tõenäolisemalt läheb jõulujumalateenistust vaatama kõrgharidusega tallinlane.

Napilt üle poole Eesti elanikest kavatseb jõulude ja aastavahetuse perioodil kirikusse minna, selgus Eesti Päevalehe tellitud ja uuringufirma Faktum & Ariko korraldatud uuringu tulemustest.

“Küllalt üllatav on, et kirikusse minna soovivate inimeste protsent on siiski nii suur,” kommenteeris tulemusi Eesti evangeelse luterliku kiriku peapiiskop Andres Põder, “arvestades meie küllalt pikka tühimikku kirikliku elu järjepidevuse osas.”

Ootuspäraselt oli jaatavalt vastanute hulgas enam vanemaid inimesi. Oma rolli mängib ka haridus: kõrgharidusega inimeste osakaal kirikusse minemise kasuks otsustajate hulgas on suurem kui alg- või põhiharidusega inimeste hulgas. “See on ikka nii olnud, et kirikus käivad rohkem madalama ja kõrgema haridusega inimesed ning keskmine mass vähem,” ütles siseministeeriumi usuasjade nõunik Ringo Ringvee.

“See, et naisi käib rohkem kirkus, on tavapärane,” lisas Ringvee, kelle sõnul on naised läbi aegade olnud religioossemad.

“Üllatas, et mitte-eestlasi tuli vähem, sest tavaliselt on küsitlused näidanud, et nad on aktiivsemad kirikuskäijad kui eestlased.” Uuringu tulemustest selgus, et eesti keelt emakeeleks pidavate inimese hulgas on minejaid 52 protsenti muukeelsete 47 protsendi vastu. “Kui elatakse teises kultuurikeskkonnas, väljaspool oma ajaloolist kodumaad, siis religioon muutub olulisemaks ja võtab üle ka muud funktsioonid,” selgitas Ringvee, lisades, et siin võib põhjus olla selles, et Moskva patriarhaadi Eesti õigeusu kiriku jõulupühad on jaanuari alguses.

Eesti usuasjus leigeim

Sissetulekujaotusest selgus, et kõige vähem läheb kirikusse 4000–6000-kroonise kuusissetulekuga inimesi, rohkem nii 2000– 4000-kroonise kui ka üle 6000-kroonise sissetulekuga inimesi.

Samuti oli rohkem kirikusse suundujaid Tallinna kui muu Eesti elanike hulgas. “Eesti eripära on see, et linnades on inimesed usuliselt aktiivsemad kui maal,” tõdes Ringvee. Tema sõnul võib see olla veel Nõukogude aja jäänuk, kui linnas said inimesed anonüümsemalt kirikus käia, maal aga rakendati järelevalvet tõhusamalt.

“Võib-olla on natuke tõmmanud tagasi seda jõululaupäevaõhtust trügimist kirikutes see, et jõuluperiood on veninud tunduvalt pikemaks. Terve advendiaja toimuvad jumalateenistused ja kontserdid. Mõnel moel inimesed juba jõuluõhtuks väsivad ning tahavad istuda kodus ja vaadata televisioonist jõulujumalateenistust,” rääkis Põder.

Eurobaromeetri järgi on Eesti Euroopas usu suhtes kõige leigem riik: vaid 16 protsenti inimesi usub kindlalt Jumalat. Euroopas kokku aga usuvad rohkem kui pooled inimesed.

Eesti Päevaleht, 22. detsembril 2007

See käsk on meil temalt endalt, et kes armastab Jumalat, armastagu ka oma venda.
(1Jh 4:21)