Arhiiv veebruar 2011

Eesti riigi ristimistunnistus

Kadunud president Lennart Meri on nimetanud Tartu rahulepingut Eesti riigi sünnitunnistuseks, sest ainult võidukale Vabadussõjale järgnenud leping suure idanaabriga tegi võimalikuks riigi tegeliku ülesehitamise. Ent veelgi täpsem oleks ehk Tartu rahulepingut nimetada Eesti Vabariigi ristimistunnistuseks, kusjuures sünnitunnistuseks oleks sel juhul 24. veebruaril 1918 välja kuulutatud iseseisvuse manifest. Tartu rahulepingul on maailmaajalooline tähendus. See leping on ...

Kolm peegeldust

Vaimulike konverents on seljataga. Põhjalikum kokkuvõtete tegemine seisab aga alles ees. Tahan lugejatega jagada esmaseid tagasipeegeldusi lõppenud konverentsilt, need on pigem isiklikud ja emotsionaalsed kui üldistavad ja objektiivsed.Tänavune vaimulike kokkusaamine oli osalejate arvult taasiseseisvunud Eestis rekordiline – pidulikul õhtusöögil oli meid koos külalistega üle 130. Kuigi statistika ei ole omaette eesmärk, ...

Kogudus saab lipu

Pühapäeval pühitseb peapiiskop Andres Põder Tallinna toomkirikus jumalateenistusel Peterburi Jaani koguduse lipu.Eesti Lipu Seltsi liikmel Jüri Treil tekkis mõte teha suurlinna eesti kogudusele taastatud kirikuhoone puhul lipu näol kingitus. Asjaga olid päri toomkoguduse kauaaegne liige Jüri Kraft ja heraldik Priit Herodes. Majandusliku poole võttis kanda Jüri Kraft, keda teame kui õmblusvabriku Sangar direktorit ja ...

Peterburi Jaani kirik on pühitsemiseks valmis

Kuu aega enne suurpäeva, 21. ja 22. jaanuaril peeti Peterburis nõu Jaani kiriku taaspühitsemisega seotud viimaste ettevalmistuste üle, samuti koguduse viimane jumalateenistus Ingeri Maria kirikus.Viimasel jumalateenistusel Ingeri Maria kiriku abisaalis, mida eesti kogudus kasutas jumalateenistuste paigana 2002. aastast, jutlustas Tiit Salumäe, kaasa teenis õpetaja Raino Kubjas (fotol). Seni kogudust teeninud õpetaja Enn Salveste sai ...

Kirikuvanemaid võõrustas Põlva kogudus

Kirikuvanemad mõtteid vahetamas: Jüri Lubi Võru kogudusest (seisab vasakul) ja Mati Urbanik Urvaste kogudusest. Toomas Nigola

Kui veel sada aastat tagasi olid kirikuvanemad ehk vöörmündrid tuntud ametimehed vast igas koguduses, siis nüüdseks on kogudusi, kus niisuguseid asjamehi veel ametis, märksa vähemaks jäänud. Paljudes kohtades on kirikuvanema töö üle võtnud palgalised kirikuteenijad või siis toimetab vaimulik hoopis üksinda mitme mehe eest. Ka kirikuseadustikus pole neid enam nimetatud.Võru praostkonnas on see ...