15.09 Kabel suvemaja hoovis

Teoloog Riho Saard on oma eriala fanaatik – ehitas suvekodusse Hiiumaal Kõpu poolsaarel kabeli, mille laes lendavad Merca maalitud inglid ning igal elemendil on tähendus ja lugu.

Miks kabel? «Olen seda püüdnud tagantjärele mõtestada. Üks põhjus on kindlasti see, et teha midagi jumalale mälestuseks,» kõneleb Saard. Teine põhjus on ajalooline, nimelt seisis Saardi kodutalu juures rannas kunagi samuti toreda nimega ehitis – Kalana Kala kabel. Originaalne väike puidust kalakabel lammutati 1945. aastal, nüüd meenutab seda vaid foto uue kabeli seinal. Uus kabel on aga Saardi väitel täpselt samade mõõtmetega nagu kunagine pühakoda.

Saardi jutu järgi olid kohalikud alguses pabinas, kuuldes, et uustulnuk soovib koduõele kabeli püstitada. «Mis, kas oled mingi pöörajamees või?» uurisid nad. Nüüd aga on külarahval pühakojast rõõmu – aeg-ajalt peab Saard siin väikesi teenistusi, jõulude ajal käib rahvas siin laulmas, vahel on lihtsalt luuletusi loetud või kontserte korraldatud. Kalakabel on ka ametlikult sisse õnnistatud – seda tegi Tartus tegutsev õpetaja Eenok Haamer 2000. aastal.

Saard ütleb, et peab ühtviisi oluliseks kõiki religioone, mistõttu on kabeli sisustuski läbi mõeldud ja detailiderohke. Näiteks õigeusklike jaoks seisab ühes nurgas Tiina Veisseriku maalitud ikoon.

Religioonitolerantsist räägib ka võtmetest moodustatud päike – võtmeid on sama palju kui maailmas suuremaid religioone.

«Päikesekultus on ju ka kristlikus Nikaia usutunnistuses olemas – sõnadega «valgus valgusest»,» kõneleb Saard. Kabeli nimi Kala kabel tähistab aga üht religiooni ürgsümbolit – kala, mille kreekakeelne vaste ichthys viitab Kristusele. Saard teab rääkida, et keskajal oli rannaaladel kalurite kabeleid väga palju, Hiiumaal teatakse 13 sellist ehitist.

Mõistagi leiab kalale viitavaid märke ka Saardi ehitatud pühakojast. Näiteks on siin ühe roosaka klaassilmaga hõbekala, kelle seinal hoidmine tõi vana hiidlaste uskumuse kohaselt hea kalaõnne. Ühes nurgas lookleb aga kalavõrk, mille sees väikesed keraamilised kalad ja keskel Kristus. Kalavõrk sümboliseerib teoloogia võrku.

«See tähendab, et teoloogia on avaram kui ainult Jeesus, ja seetõttu on ka Jeesus mul seal võrgus kinni püütud,» räägib teoloog.

Saard on ringi kolanud ja põhjalikult uurinud Hiiumaa vanu kirikuid ning püüdnud neid osi, mida seal ilmselt enam tarvis ei lähe, ajaloo säilitamise eesmärgil oma suvekoju tuua. Näiteks kõrguvad pühakojas Puski ortodoksi kirikust pärit sinised sambad ning nurgas ilutseb suur ja väärikas Pühalepa kiriku katuse harjakivi. Kabeli ainus muusikariist harmoonium on aga saadud kingituseks Tallinna Oleviste koguduselt.

Silma jääb veel ristilöödud Kristuse all kõlkuv murtud loomaluu. «Selline luu sümboliseerib tavaliselt surma. Nii et siin tähendab see, et masenduseks ja pessimismiks pole põhjust,» räägib Saard muheledes. Kabeli laetala küljes võib aga näha kaugelt Setumaalt Hiiumaale rännanud kunsti – tünnilaudadele maalitud kirevaid ingleid, mille autoriks näitleja Merca.

Kogu kompleksi ehitamist alustas Riho kümme aastat tagasi. Kabeli teises otsas asuval kahekordsel aidal, milles tavaliselt magavad külalised, on suur pluss – võrguga kaetud väikesed õhutusaugud – tuul ja õhk käivad läbi, aga putukad põõnajaid kimbutama ei pääse. Ait on ehitatud loodussõbralikult freespalkidest ja naelu kasutamata.

1938. aastal valminud elamus leidub mitmeid põnevaid mööblitükke. Köögipliidil püüavad pilku Venemaalt toodud korralikud savipotid. Kööginõud on aga üles rivistatud massiivsesse antiiksesse kappi, mille ehitanud Voldemar Panso isa. Huvitava lahenduse on Saard leidnud tülikast liistude panekust mööda hiilimiseks – mees ääristas nii akna- kui ka põrandaäärsed lihtsalt jämeda köiega, mis mereäärsesse suvekodusse suurepäraselt sobib.

2003. aastal hakkas Saard pööningule välja ehitama ka maja teist korrust. Siia tegi ta endale töötoa vaatega niidule. Laes ripub kunstnik Ants Laikmaale kuulunud lamp, mis ostetud antikvariaadist.

Lisaks ait-kabelile ja elumajale on suvekodus väliköök, saun ja kuur. Kõiki hooneid püüab Saard tasapisi täiendada.

Postimees, 15. septembril 2007