14.09 Teloogiatudengid taastasid müüri

Hargla kalmistu müür on aastate jooksul enamjaolt laiali kukkunud, samblasse kasvanud ja osa kive hauaplatsidele «rännanud». Sel aastal taastasid kaks noormeest 63,43 meetrit müüri.
 
    
Läinud nädalal pakkisid Tartu Teoloogia Akadeemia viimase kursuse üliõpilased Laur Ainelo ja Meelis Saal tööriistad kokku, sest suvine kalmistumüüri ladumise töö sai läbi, nüüd tuli minna akadeemiasse õpinguid jätkama.

«Tegime pikki päevi, seda tööd ei saa teha väga palavate ilmadega ega siis, kui juba lähenevad miinuskraadid. Sageli sadas, paduvihmaga muidugi müüri laduda ei saanud, kuid vihmastel päevadel sai kive ette valmistada,» lausus Laur Ainelo.

«Lubimört kuivab aegamööda, kiirustada ei saa, kivi «sõidab» paigast. Müüri kõrvalt kaevasime maa seest kive välja. Kivid tulid mullast puhastada, seda saime vihmaste ilmade ajal teha,» rääkis Meelis Saal.

Valmis müüril puhastati vuugivahed ja ketaslihvijaga käidi kõik kivid üle. Kiviaia tegemisel ei ole kasutatud tsementi. Vallavanem Monika Rogenbaum käis iga nädal Valgas ja ostis 280 kilo lupja, samuti organiseeris ta kalmistu juurde ehituskruusa. Valla bussiga vedas vallavanem meestele ette maakive ja punaseid telliseid.

Aja jooksul on müürist osa kive kaduma läinud ja seepärast tuli neid juurde hankida. Eks ikka Hargla ümbruse talunike põlluäärsetest hunnikutest otsiti (osteti) maakive, telliseid saadi mõne vana hoone lammutamiselt.

Kalmistu müür oli kahelt poolt maakividest ja sees olid täiteks tellisetükid. Samamoodi tuli ka taastada, vaja läks mitu tonni telliseid.

Noormehed leidsid peavärava juurest müüri kõrvalt maa seest heleda kivi, mis ei olnud hauatähis ja millel oli aastaarv 1863. Kivi pandi taastatud müüri sisse, ehk oli see vanade müürimeistrite sõnum järgmistele põlvkondadele.

Muinsuskaitsenõuetele vastav müüri taastamine on kallis töö: 1,1 meetri kõrguse müüri meetrihinnaks kujunes 1000 krooni. Muinsuskaitseamet eraldas 10 000 krooni. Valgamaa vaneminspektor Mari-Liis Paris ütles, et jääb tööga rahule ja püüab toetada, et tuleval suvel saaks tööd jätkata. Ta kiitis koguduse nõukogu, kalmistuvahti ja vallavalitsust, kes olid väga agarad aia taastamise organiseerimisel.

«Meil on olnud 98 annetajat, kes müüri taastamiseks raha andsid. Suurimad summad on 2000, 1500, 1000 ja 500 krooni. Enamasti kantakse meie arvele 100 krooni,» rääkis koguduse laekur Aino Järlik. «Surnuaiapühal on kohapeal raha antud. Et tuleval suvel müüri taastamist jätkata, jätkame ka raha kogumist. Meie arveldusarve on 1120100614. Ootame raha neilt, kes elavad kaugemal, kuid kelle sugulased on maetud Hargla kalmistule. Kõikide annetajate nimed jäävad koguduse nõukogu raamatupidamisse ja koondnimekirja saadame ka Valga muuseumi.»

Kunagi oli Hargla kihelkond ja kalmistule maeti ning maetakse ka nüüd Võrumaa valdade inimesi.

«Hargla kalmistu kuulub kogudusele. Tahan Hargla kogudust kiita, sest siin tehakse asju, mida tasub teistelegi näidata. Kogudusel on hea koostöö vallaga. Vald kannab suuri kulutusi. Tosin aastat on kalmistuvaht olnud Katrin Rogenbaum ja kalmistu on korras,» lausus Hargla kiriku hooldajaõpetaja Vallo Ehasalu.

«Rahvast käib kalmistul palju, igal õhtul põlevad paljudel kalmudel küünlad,» jagas oma tähelepanekuid koguduse juhatuse esimees Rein Paas.

Valgamaalane, 13. septembril 2007