13.09 Keskajal tegutses Paides kaks kirikut

Paide kiriku põranda uuendustööde käigus pinnase alt välja tulnud keskaegsete müüriosade arheoloogilised uuringud lubavad arvata, et keskajal oli Paides kaks kirikut, neist üks kolmelööviline.

Kunstiajaloolane, keskaegsete kirikute arhitektuuri ja sisustuse uurija Kersti Markus pakkus eelmisel reedel nähtu põhjal, et Paides oli keskajal kaks kirikut. «Kahest kirikust annavad tunnistust reedel leitud portaali tükid: üks õnnestus välja võtta, teine jääb praeguse läänevundamendi alla,» selgitas ta. «Asukoht näitab, et varasema kiriku detaile on uue ehitamisel ära kasutatud.»

Kirik meenutas kasti

Markus lisas, et leitud fragmendi järgi otsustades pärines esimene kirik 13. sajandi keskpaigast ja oli vähemalt samades mõõtmetes ehitis nagu praegune. «Selle fragmendi järgi on võimalik taastada algse portaali ligikaudset kuju ja suurust,» lausus ta. «Ka see sambatükk, mis asub väljas kiriku kõrval, võiks sobida sellesse kirikusse.»

Markuse meelest hakkab sellisel juhul kirik meenutama teisi 13. sajandi Järvamaa kirikuid. «Tegelikult on see ka loogiline, Paide oli 13. sajandil võimas ordulinn ja kõikide teede ristumiskoht,» selgitas ta.

Markus lisas, et Paide oli Riia peapiiskopi poolt vaadatuna viimane kiriklik tugipunkt enne taanlaste valdusi, järelikult pidi Paides olema ka mõjukas kiriklik keskus, mis valmis ilmselt ordulinnusega samal ajal.

See kirik, mille müüre praegu näeme, on Markuse hinnangul Eesti oludes üsna ebaharilik. «See oli kolmelööviline kirik, mis väljastpoolt meenutas kasti, see tähendab koor on peidetud kahe kabeli vahele,» selgitas ta. «Üks kitsas kabel on peidetud ka põhjaküljele.»

Põrandat pole säilinud

Markuse teada on selline põhiplaan iseloomulik Põhja–Saksa hiliskeskaegsetele kirikutele.

Augusti algusest Paide kirikus arheoloogilisi uuringuid juhendanud arheoloog Villu Kadakas ütles eile, et mõnes mõttes on tööd lõppenud, kuid paljud küsimused on veel vastuseta. «Selgust saame, kui lahti võtta tornialune põrand ja kui järgmisel aastal algavad projektijärgsed välistööd,» lausus ta.

Kadakas on saanud üles joonistada varasema kirikuhoone sisekontuurid. «1770ndatel tehtud kirik on ehitatud keskaegse kiriku välismüüridele, ehitisest on säilinud neljakandiliste piilarite vundamendid, altari ja kabeli vundamenti,» täpsustas ta. «See hiliskeskaegne hoone on ehitatud kohale, kus oli kirik juba varem, 13.–14. sajandil, aga selle kujust ei tea me midagi.»

Kadakas ütles, et pole veel selget ettekujutust, kuidas ja mida eksponeerida. «Keskaegsest kirikust on säilinud vaid põrandast allpool olevad konstruktsioonid, pole ei põranda– ega hauaplaate,» selgitas ta. «Kõne alla tuleksid piilarid või altari otsa rajatised, kabelite müürid.»

Esmaspäeval asusid KEKi Ehituse töömehed põranda täitematerjali laiali puistama.

TEAVE

 
Tulenevalt põhjalikest arheoloogilistest uuringutest tegi Muinsuskaitseameti Järvamaa vaneminspektor Aino Pung kultuuriministeeriumi riigivara büroo juhatajale Andres Nõlvele, kes käis ka Paides kohapeal, lisarahataotluse 176 869 kroonile.

Selle summa ulatuses on kiriku põranda uuendustööde esialgsest eelarvest, mis on ligi neli miljonit krooni, kulunud raha vundamendi väljakaevamisele, uurimistöödeks koos šurfidega, üleliigse pinnase (173 t) väljakärutamisele ja äraveole, väljatulnud vundamendi puhastusele ja täiendavale arheoloogilisele järelevalvele.

 

Järva Teataja, 13. septembril 2007