11.09 Ukrainlased restaureerivad Rapla kirikut

Benno Ehitus soovib taotleda 14 ukrainlasele kaheks aastaks tööluba, et nende abil hakata restaureerima Rapla kirikut, kus 24. detsembril tuleb piduliku jõulujumalateenistuse teleülekanne.

Benno Ehituse juhataja Henn Salusaare sõnul taotleti ja saadi esialgu ainult 10 töölisele lühiajaline viisa. Edasine tegevus sõltub sellest, kas Benno Ehitus palgatakse ka järgmistel etappidel kirikut remontima.

Ukrainlaste hulgas on kunstnik-restauraator ja kõrge kvalifikatsiooniga maalrid-krohvijad. Idee ukrainlasi kutsuda sai Salusaar Põlvamaal restaureeritud Kähri kirikut vaadates, mida osa Raplasse tulevatest ukrainlastest ennistas. "Kui vaadata Ukrainas restaureeritud sakraalehitisi, siis teeb meele kadedaks," kommenteeris Salusaar oma valikut.

Pühapäeval saabus Raplasse neli ukrainlast, kes asusid esmaspäeval koos kuue eestlasega kirikut seest kinni katma. Orelile ehitati Salusaare sõnul enne seinte remonti tolmukindel kapp ümber.

Nõukogude ajal taastasid Eestis vanu ehitisi poolakad. Ehitajate seas levivate juttude järgi on poolakate hulgas nii häid kui ka kehvi mehi. Kuna ukrainlaste tehtud töö oli Kähris näha, ei hakanud Salusaar poola töölistega katsetama.

Ülevalt alla

Salusaare sõnul eraldas riik 5 miljonit krooni kiriku restaureerimiseks. Selle raha alusel valis kirikunõukogu välja tööd, mis tuleb ära teha. "Liigume ülevalt alla," iseloomustas Salusaar tööde järjekorda. Kõigepealt tehakse seest korda laed ja seinad, siis liigutakse põranda poole. Lõviosa remondisummast kulub siiski tehnorajatiste kordategemisele.

Kirik saab uue elektrijuhtmestiku, tuletõrje- ja valvesignalisatsiooni ning videovalve. Kroonlühtrid küll restaureeritakse, kuid pingid, millel president ja kaaskond istuvad, jäävad raha puudusel värvimata. Kiriku täielikuks restaureerimiseks seest ja väljast kuluks 20-25 miljonit krooni.

Tänavu ilmselt akende ja uste restaureerimiseni ei jõuta. Kuna nende puhul kasutatakse kauakuivavat õlivärvi, ei ole mõttekas jaheda ilmaga neid töid teha. Kui tuleval aastal korraldatakse Rapla kiriku taastamiseks järjekordne pakkumine, siis loodab Salusaar sellel objektil jätkata.

Tugev järelevalve

Muinsuskaitseameti Raplamaa vaneminspektori Armin Rudi sõnul toimuvad Rapla kirikus regulaarsed koosolekud ja kõik on kontrolli all. Seintelt eemaldatakse vana värv ja kaetakse hiljem Sadolini lubivärviga, kirjeldas Rudi momendiseisu. "Kunstimälestised on kinni kaetud ja teist Vigalat ei juhtu," ütles Rudi.

Remondist teistes maakonnakirikutes oli Rudil vähe rääkida. Hageris on mitu aastat kiriku aknaid restaureeritud. Märjamaa kiriku katuse remondiks on projekt koostatud, kuid millal ehituseks läheb, on veel lahtine. Juurus lõpetati oreli restaureerimine. Plaanis on Juuru kirikaia värava remont. Rudi tõdes kahetsusega, et pühakodade remondifond on alarahastatud.

Tööturuameti Rapla büroo andmeil ei ole Benno Ehitus esimene, kes meie maakonda võõrtööjõudu sisse toob. Üks Hageri firma tõi veepuhastusjaama jaoks Eestisse kõrgharidusega keemiku.

Tänavu esimesel poolaastal taotlesid Eesti ettevõtted 362 võõrtöölisele elu- ja tööluba. Enamik võõrtöölistest pärines Ukrainast. Kodakondsus- ja migratsiooniamet jättis iga kümnenda taotluse rahuldamata.

Nädaline, 11. septembril 2007