10.09 Ahned inimesed himustavad isegi kalmistult varastada
10.09.2007 | ek | Rubriik: Online artiklidLüllemäe vanal kalmistul on toimunud röövimine. Välja on kaevatud ja ära viidud kahte hauaplatsi ääristava kettpiirde kuus graniitposti. Ühe posti väljakaevamine on pooleli jäänud, teine on aga kalmistuteel risti maas.
Tähelepanelik Lüllemäe elanik märkas, et vanal kalmistul on värava lähedal risti maas hauaplatsi tähistav post. Teatati konstaablile, kalmistut läbi käies leiti, et peavärava lähedal on rüüstatud kahel hauaplatsil. Raudristil seisab, et platsil puhkavad Fridrih Baumann, Peter Baumann ja Aleksander Baumann 1830–1887 ja teisel Tavid Kalla vamiil 1874.
Hauapiirded on graniidist välja raiutud ja varastel pidi olema aega, et neid maa seest välja kaevata ning maantee äärde kanda. Maha murtud ja ära viidud on mitmete postide kettpiirete kinnitused.
Kuhu postid viidi ja kavatseti viia, hakkab uurima politsei.
Ajaloomälestisi tuleb kaitsta
«Tegemist on väga kahetsusväärse juhtumiga. Inimestel on nii suur rahaahnus, et nad unustavad väärikuse. Võib ka olla, et see oli tellimustöö ja postid on ostnud mõne uhke häärberi heauskne omanik,» arutles muinsuskaitseameti Valgamaa vaneminspektor Mari-Liis Paris.
Kõik kalmistud on kultuuriobjektid. Lüllemäe vana kalmistu on ajaloomälestis.
«Koguteoses «Valgamaa» on kirjas, et Lüllemäel on kolm kalmistut. Keskmine ehk «vana kalmistu» on õnnistatud 1812. aastal, veel vanem kalmistu, mis asus Lüllemäelt Valka sõites pahemat kätt, asutati 1773. aastal, kui ei lubatud kiriku alla ega ümber matta. Uus kalmistu on rajatud 20. sajandi alguses,» rääkis Valga muuseumi vanemteadur Mari Juzar.
«Valla au ja uhkus peaks olema auväärne ajaloomälestis korras hoida, et külastajad saaksid uudistamas käia,» lausus Mari-Liis Paris ja oli pahane, et Karula vald on kalmistu hooletusse jätnud.
Mõni aasta tagasi tehti Lüllemäe vanal kalmistul muinsuskaitsekuu üritusena isegi koristustalgud, mille eestvõtjaks oli Mari-Liis Paris koos kohaliku muinsuskaitseseltsiga, kaasa lõi tolleaegne vallavalitsus ja eriti hoos oli siis kalmistuvahina töötanud Kalju Raud. Lõigati puid, riisuti risu ja niideti heina.
Nüüd on kalmistu kahjuks hooldamata. Pika heina ja põõsaste sisse kasvanud kalmistul on üksikuid korrastatud hauaplatse.
Vald on kalmistuvahina tööle võtnud Lembit Liba. Kuidas tema tööleping on sõlmitud, kas ta peab ka vana kalmistut hooldama, jäi teadmata. Päisel päeval peaks kalmistuvaht kalmistul olema. Abivallavanem Urmas Pai ei teadnud samuti, kus kalmistuvaht olla võiks, kuid tema käsutuses oli mobiilinumber. Nii selguski, et mees oli Antslas.
Uue kalmistu teadetetahvlil ei ole kalmistuvahi nime ega telefoninumbrit. Kui kellelgi on vaja teda kätte saada, siis pole see võimalik.
Iga tegu jätab jälje
«Kelle käsi see küll võis olla? Elu näitab, et inimesele tuleb kalmistult varastamine rängalt tagasi. Kui inimene arvab, et teeb midagi nii, et jälgi ei jää, siis ta eksib, alati jääb,» lausus Karula koguduse õpetaja Enno Tanilas.
Kolleeg Ivo Pill Sangaste kogudusest oli kalmisturöövist kuuldes aga väga nördinud ning soovis röövlitele põrguteed.
Valgamaalane, 6. septembril 2007
Kui paiskab tasumise äike
kõik ahned koerad laiali,
ei selle pärast kustu päike
vaid paistab nii kui ennegi!