1. oktoober Jumalaema kaitsmise püha
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Uudised / Number: 27. september 2006 Nr 39 /
Püha, mida Setumaalt pärinevates
eestikeelsetes ajalooallikates ka mihklipäevaks on nimetatud, on tänases
protestantlikus kalendaariumis tundmatu.
Õigeusklikus maailmas on seevastu tegemist
märkimisväärse tähtpäevaga, seda peetakse suurte pühade hulka kuuluvaks, Moskva
Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik tähistab seda vana kalendri järgi 14.
oktoobril.
Seda päeva peetakse Kristuse pärast
meeletule* Andreasele ja tema õpilasele Epifanesele antud ilmutuse mälestuseks.
Samal ajal kui Konstantinoopoli kristlased
palvetasid Blaherna pühakojas Maarja poole ja anusid teda kaitsta nende linna
vaenlaste pealetungi eest, nägid Andreas ja Epifanes Kõigepühamat Neitsit, kes
seisis õhus inglitest ümbritsetuna ja laotas oma mantli kaitseks palvetajate
kohale. See juhtus 903. aastal keiser Leo Targa ja patriarh Makariose ajal.
Pärimuse järgi võtsid linna piiranud venelased, kes tol ajal olid alles
paganad, laagri üles ning läksid rutates oma teed.
Tänapäeval peetakse Jumalasünnitaja
kaitsmise pühal teenistusi ning paikades, mis sellele sündmusele pühendatud, on
need eriti pidulikud ja tähendusrikkad.
Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku ülempreester
Mattias Palli sõnul on sellele sündmusele pühendatud kaks tähtsat laulu, mis
nüüd ka liturgiasse kuuluvad, üks neist toob meieni järgmise sõnumi:
Täna seisab Neitsi kirikus / ja palub ühes
pühade hulkadega nähtamatult meie eest Jumalat, / inglid kummardavad ühes
piiskoppidega, / apostlid hõiskavad ühes prohvetitega, / sest Jumalasünnitaja
palub meie eest / igavest Jumalat.
Mari Paenurm
* – Õigeusu traditsioonis kasutatud väljend
«Kristuse pärast meeletu» tähendab inimest, kes on võtnud täie mõistuse juures
enda kanda eriti raske vaimulik-askeetliku vägitöö, mis seisneb kõikide
üldtunnustatud elunormide ja konventsioonide täielikus hülgamises ning
hullumeelse kuju enda peale võtmises, et täita apostel Pauluse käsusõnu: «Kes
teie seas tundub endale targana selles maailmas, see saagu narriks, et ta saaks
targaks. Jumala juures on ju praeguse maailma tarkus narrus».
